Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kirik

Asendikaart

Kavilda õigeusu kirik ehitati maakividest 1873. aastal Kavilda mõisa territooriumile. Pühakoda valmis Riia arhitekti Heinrich Scheeli tüüpprojekti järgi siseministeeriumi rahastusel ja 1873. aastal pühitses Riia ja Miitavi ülempiiskop Veniamin selle püha Neeva-Aleksandri auks. 1944. aastal sai kirikuhoone sõjas kannatada. Järelevalveta pühakotta murti mitmel korral sisse. 1973. aastal varastati 15 ikooni, 30. juulil 1977 varastati taas ikoone ja muid väärtuslikke esemeid. Kavilda kiriku umbes 90 kunstiteosest jäid järele vaid pooled. Aastatel 1978–1979 koostatud aktide alusel viidi järelejäänud varad Uderna, Vasknarva ja teistesse kirikutesse. Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kiriku altarimaal "Kristuse ülestõusmine" asub Antsla-Kraavi Prohvet Eelija kirikus.

Tänapäeval seisab kirik varemeis ja Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kogudus kirikut teenistusteks ei kasuta.^[2]

Õigeusu koolid

Juba üsna usuvahetusliikumise algusjärgul, 25. aprillil 1845 kinnitas Venemaa keiser instruktsiooni, mis nägi ette õigeusu kirikute juures õigeusu kihelkonnakoolide loomist. Konfessionaalne koolikorraldus kinnitati 1849. aasta talurahvaseadusega. Kavilda õigeusu kihelkonnakool avati 1873. aastal kiriku lähedal olevas majas ja see tegutses koos õigeusu abikooliga 1918. aastani.

Kavilda õigeusu kalmistu rajati 1873. aastal Kavilda riigimõisa poolt eraldatud maale.

"Koguteos Saaremaa II köide". TTÜ Kuressaare Kolledž. Kirjastus Koolibri. Tallinn, 2007; lk 924–927
Jaanus Plaat/Arne Maasik. "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis". Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn, 2011; lk 348–357
Andrei Sõtšov. "Eesti õigeusu piiskopkond Stalini ajal aastail 1945–53". Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu, 2004; lk 65–125
"Eesti õigeusk X–XXI sajandil". Entsüklopeediline teatmik (vene keeles). Koostaja Vladimir Iljaševitš. Kirjastus Tarbeinfo OÜ. Tallinn, 2014; lk 458
August Kaljukosk. "Õigeusu kogudustes teeninud vaimulikkude nimekiri. Tallinn, 1975. Käsikiri. Eesti Riigiarhiiv