Badžau keel
| badžau keel (Sama) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Malaisias, Indoneesias |
| Piirkonnad | Borneo, Sulawesi |
| Kokku kõnelejaid | 205 000 |
| Keelesugulus |
Austroneesia hõimkond Lääne-Austroneesia keelkond Barito keeled badžau keel[1] |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | bdr |
| ISO 639-2 | bdl |
Badžau keel (Indoneesia badžau keeles ja lääneranniku badžau keeles Sama) on keel, mida kõnelevad badžaud Kagu-Aasias, peamiselt Kalimantani ja Sulawesi saartel.
Badžau keel jaguneb teisenditeks, millest suurimad on Indoneesia badžau keel[2] ja Lääneranniku badžau keel.[3] Käesolev artikkel keskendub peamiselt Lääneranniku badžau eripäradele.
Staatus ja kõnelejad
[muuda | muuda lähteteksti]Badžau keelel on tänapäeval umbes 205 000 kõnelejat (kellest 150 000 kõneleb Indoneesia badžaud ja 55 000 Lääneranniku badžaud). Mõlemad suuremad badžau keeled kuuluvad ohustatud keelte hulka.[2][3]
Lääneranniku badžaud räägitakse peamiselt Sabah' osariigi läänerannikul, Malaisias ning väiksematel aladel Borneo saare põhja- ja idaosas.
Morfoloogia ja struktuur
[muuda | muuda lähteteksti]Badžau keeles kasutatakse ladina tähestikku, kirjaviis välja töötatud 1998. aasta paiku.[3] Verbimorfoloogia kohapealt on lääneranniku badžaule omane tegija märkimine ja sihitise mittemärkimine nii transitiivsete kui ka intransitiivsete tegusõnade tüvedes.[4]
Fonoloogia[4]
Badžau keeles on 23 foneemi, neist 17 on kaashäälikud ja 6 täishäälikud.
- Kaashäälikud – k, p, t, g, b, d, dʒ (j), g, m, n, ɲ (ny), ŋ(ng), r, s, j (y), w, l
- Täishäälikud – a, e, i, o, u, ə
Pikemad vokaalid moodustatakse sarnaselt eesti keelega kahekordselt märkides. Suurem osa laensõnu pärineb malai keelest, väike osa inglise keelest. Malaikeelsete laensõnade puhul asendatakse häälikuid mida badžau keeles ei kasutata:
- Nt. Malai [tʃ] -> badžau keeles [s] ; [h] kaotatakse ära; [f] -> [p];
- cara -> sara (meetod)
- habis -> abis (lõpetatud, läinud)
- faham -> paam (aru saama, mõistma)
Morfoloogia[4]
Üldnimisõnad koosnevad tavaliselt kahest või kolmest silbist
- Nt uran (vihm); tengangang (ämblik)
Isikulised asesõnad:
- aku, kiti/kami, kau, kaam, iyo, gai
Küsivad asesõnad:
- sian (kes), iyan (mis)
Kohamäärused:
- jata' – kohal/peal
- dia' – all
- diam – sees
- luar – väljas
- bunda' – ees
- buli' – taga
- sedi – kõrval
- tenga' – keskel
- torong – ääres, serval
- dembila' – teisel pool, vastas
- kuanan – paremal
- gibang – vasakul
- kon – kuni (selleni)
Liitsõnamoodustus:
- bue' susu – piim (bue' – vesi + susu – rind)
- bue' moto – pisar (bue' – vesi + moto – silm)
- langallaw – lõuna (langa – kõrgus, tipp + ellaw – päev)
- manuk taun – metskana, metsik kana (manuk – kana + taun – mets)
Arvsõnad 1–10:
- 1 – isa'/dikau'
- 2 – duo
- 3 – telu
- 4 – empat
- 5 – limo
- 6 – enam
- 7 – pitu'
- 8 – wau'
- 9 – siam
- 10 – sepu
Keelenäide:
- Suap-suap tu nya’ ke-tentu-an ruo ni, podo enggai ko’ t-in-unggu-an
- (Hütt oli lagunenud, kuna selle eest ei hoolitsetud)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "EKI Maailma keelte loend".
- ↑ 2,0 2,1 "Indoneesia badžau keele sissekanne Ethnologue'is" (inglise keeles).
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 3,0 3,1 3,2 "Lääneranniku badžau sissekanne Ethnologue'is" (inglise keeles).
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 4,0 4,1 4,2 Mark T.Miller (august 2007). "A Grammar of West Coast Bajau" (PDF) (inglise keeles). Vaadatud 14.11.2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)[alaline kõdulink]