Kaardi üldistamine
Kaardi üldistamine ehk kartograafiline generaliseerimine on sisu valiku ja üldistamise protsess kaardi koostamisel. Selle eesmärk on kujutatava nähtuse tüüpilisi jooni ja iseloomulikku omapära säilitada ja need vastavalt kaardi kasutusalale, teemale ja mõõtkava võimalustele kaardil esile tõsta.
Üldistamine võimaldab kaardi detailsusastme vähendamist nii, et kaarti on jätkuvalt võimalik lugeda.[1] Kaardi mõõtkava vähendamine ja seega generaliseerimine võib olla vajalik juhul, kui andmestiku esitamine koormaks kaardi andmetega üle ja muudaks selle loetamatuks. Generaliseerimise käigus otsustatakse, mis objekte kaardil esitada, välja jätta, omavahel liita ja lihtsustada, et muuta üldine esitus selgemaks. Näiteks väikesemõõtkavalisel kaardil võidakse linn esitada ala või punktina. Peale üksikobjektide arvestatakse generaliseerimisel ka nende omavahelisi ruumilisi ja sisulisi seoseid, et anda edasi iseloomulikke maastikumustreid.[2]
Kõige rohkem mõjutab kaardi üldistamist kaardi mõõtkava, nt 1 km² pindalaga maa-ala kujutatakse:
- 1 m² kaardil mõõtkavaga 1:1000
- 1 dm² kaardil mõõtkavaga 1:10 000
- 1 cm² kaardil mõõtkavaga 1:100 000
- 1 mm² kaardil mõõtkavaga 1:1 000 000.
Loomulikult on võimatu igal juhul sama täpsuse ja põhjalikkusega maastikku kaardile panna. Väiksemad ja vähem tähtsad objektid jäetakse sageli kõrvale; mida väiksem on mõõtkava, seda rohkem on selliseid objekte.
Ka väiksed detailid ei ole tähtsad ja isegi segavad kaardi lugemist. Näiteks mäeahelike kulgemisest mäestikus saab hea ettekujutuse ainult väikesemõõtkavalise kaardi abil, topograafiline kaart selleks ei sobi.
Erinevates loodustingimustes on samadel objektidel erinev tähtsus, näiteks kõrbete ja poolkõrbete kaartidel on kaevud väga olulised, kuid neid ei märgita veega varustatud piirkondade kaartidele.
Üldistuse määr sõltub ka kaardi kasutusalast. Näiteks "Suure maailma atlase" kaartidel on kaardi sisu väga põhjalik, aga kooliatlases peaks olema sisu lihtsustatud kooli ainekava piirides.
Põhimõtted
[muuda | muuda lähteteksti]Kaardi üldistamise põhimõtted:
- objektide valik (kaardi sisu on piiratud vajalike objektidega, muud objektid jäetakse kõrvale);
- kontuuride lihtsustamine (detailide arv väheneb, aga säilitatakse kontuuride omapära);
- kvantitatiivsete näitajate üldistamine (nt leppemärkide "asula alla 500 inimesega" ning "asula 500–2000 inimesega" asemel kasutatakse leppemärki "asula alla 2000 inimesega");
- nähtuste kvalitatiivsete näitajate üldistamine (nt okas- ja lehtmetsade asemel kujutatakse lihtsalt metsi);
- eraldi objekte kujutatakse koos (nt eraldi ehitiste asemel kujutatakse asulate leppemärke).
Meetodid
[muuda | muuda lähteteksti]Kaardi üldistamise meetodid on järgmised.[2]
- Valik/väljajätmine (selection/omission) – määratud kriteeriumi (nt suuruse) alusel otsustatakse, mis objektid jätta kaardile alles ja mis kaardilt eemaldada.
- Agregeerimine ehk ühendamine (aggregation) – objektid, mis paiknevad kõrvuti või kuuluvad samasse rühma, asendatakse ühe või mitme uue objektiga (nt üldistatakse leiukohti leviala kaartidel[3]).
- Kollaps (collapse) – objekti ruumilist ulatust vähendatakse või surutakse kokku, nt asendatakse polügoonobjekt joon- või punktobjektiga (nt hoonekompleks ristkülikuga[3]).
- Lihtsustamine (simplification) – joon- või polügoonobjektilt eemaldatakse ebavajalikud detailid, kuid üldist kuju ei muudeta.
- Nihutamine (displacement) – objektide tegelikke asukohti kohandatakse, et vältida ülekatet ja säilitada objektidevahelised tegelikud ruumiseosed.
- Tüüpimine (typification) – objektide tihedust ja detailsuseastet vähendatakse, kuid säilitatakse algse objektigrupi iseloomulik muster.
- Esteetiline täiustamine (refinement) – objektide geomeetriat ja esitust muudetakse ja kohandatakse viisil, mis parandab välisilmet ja tagab parema vastavuse reaalsusele, nt joone silumise kaudu.
- Klassifitseerimine (classification) – sarnaste geograafiliste atribuutide alusel moodustatakse objektidest uued klassid, mis on suurema üldistatuse astmega.
- Liialdamine (exaggeration) – objekti iseloomulikku osa võimendatakse, et see tuleks mõõtkava vähendamisel selgelt esile.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ kartograafiline generaliseerimine Raamatukogusõnastik. Sõnaveeb.
- ↑ 2,0 2,1 Suurna, R., Sisas, E. (2010). GIS ja kartograafia alused. Tallinn. https://www.gisbaltic.eu/content/dam/distributor-share/gisbaltic-eu/esri-ee/home/tugi/gisjakartograafiaalused.pdf
- ↑ 3,0 3,1 Roosaare, R., Mõisja, K., Aunap, R. (2019). Geoinformaatika: õpik kõrgkoolidele. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.