Raja vald
See artikkel räägib Narva jõe tagusest vallast, Raja vald on ka Kasepää valla endine nimi. |
Raja vald | |
---|---|
| |
Pindala: 111 km² | |
Elanikke: 3464 (1934) | |
Rahvastikutihedus: 31,2 in/km² | |
Keskus: Karjati |
Raja vald (kuni 1939. aastani Skarjatina vald, eestipäraselt ka Karjati vald) oli vald Narva jõe ülemjooksu idakaldal aastatel 1920–1945. Vallamaja asus Skarjatina Gora külas.[1]
Valda kuulusid külad: Konduši I küla, Konduši II küla, Kukin Beregi-Malintsevo küla[küsitav], Kuritšeki küla, Mokredi küla, Omuti I küla, Omuti II küla, Radoveli küla, Skamja küla, Skarjatina Gora küla, Stepanovštšina küla, Suur Perevoloki küla, Suure Zagrivje küla, Väike Zagrivje küla, Zaborovje (Заборовье) küla, Vtroja küla, Uue Gorodenka asundus.[2]
Valla riigimõisad: Annenskoje mõis (Annemõis), Korsakovi mõis, Remenniku mõis, Zaglištše mõis, Zagrivski Obrezi mõis, Väike-Tetšino mõis.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Enne 1920. aastat oli hilisema Karjati valla territoorium põhiosas Peterburi kubermangu Oudova maakonna Karjati vald, väike lõunaosa kuulus sama maakonna Vjažitsõ valda.
Alates 1920. aastast kuulus Karjati vald Vaivara kihelkonda Virumaal. Karjati vald (Narva jõe ülemjooksul) koos Kose valla (Narva jõe keskjooksul) ja Narva vallaga (Narva jõe alamjooksul) moodustasid Narva-taguse.
1928. aastal Riigikogus vastu võetud seaduse järgi oli välismaalastel keelatud omandada, vallata või kasutada kinnisvara Karjati vallas (samuti teistes piiriäärsetes valdades).[4]
Raja vald moodustati 1939. aastal toimunud haldusreformiga senise Karjati valla piires ehk siis Karjati vald nimetati ümber Raja vallaks.[5]
Pärast 1939. aasta valdade reformi pakuti välja ka Narva-taguste alade venepäraste asulanimete eestistamist: Skarjatina Gora – Karjati, Stepanovštšina – Kalda, Djuk – Kalaküla, Perevolok – Perve, Skamja – Kambi, Kuritšek – Kurundi, Vtroja – Raja, Radoveli – Raadvere, Zaborovje – Tagametsa, Kukin Bereg ja Malentsovo – Aru.
1944. aasta novembris arvas Vene NFSV Raja valla territooriumi Leningradi oblasti Slantsõ rajooni koosseisu.[6]
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]1922. aastal oli Karjati vallas 118 eestlast (3,4%), 3374 venelast (96,4%) ja muid rahvusi 7 (0,2%) – kokku 3499 elanikku.
1934. aastal oli Skarjatina vallas 158 eestlast (4,6%), 3290 venelast (95,0%) ja muid rahvusi 16 (0,4 %) – kokku 3464 elanikku.
1929. aastal oli Karjati vallas 619 talundit. Valla elanikest umbes 95% olid venelased.[7]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Valda kuulusid külad: Skarjatina, Stepanovtštšina, Mokredi, Zaborovje, Djuk-Perevoloka, Radoveli, Zagrivje, Konduši ja Omuti, Vtroja, Skamja, Kuritšek, Perevolok, Kukin Bereg, Malintsevo ja Remenniku (Ременник) talu (Vtroja jõel).[8]
Valla alal asusid ka kadunud külad: Kakolok (Каколки, Коколок), Kuritšek (Куричек, Курица, Выдрино), Malentsevo (Маленцово, Малинцово, Самохон).[9]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-ameti kaardirakendused
- ↑ Rahvusarhiiv. Skarjatina valla eksplikatsioon
- ↑ Rahvusarhiiv. Põllutööministeeriumi Katastri ja Maakorralduse osakond. Virumaa. Raja vald
- ↑ Välismaalastele kinnisvarade omandamise, valdamise ning kasutamise kitsendamise seadus. Riigi Teataja 48, 15. juuni 1928
- ↑ 776. Vabariigi Presidendi otsus nr. 88., Riigi Teataja, nr. 87, 14 oktoober 1938
- ↑ Eesti Entsüklopeedia 6. köide. Lk 562
- ↑ Kari Alenius. Petserimaa ja Narvataguse integreerimine Eestiga ning idaalade maine eesti avalikkuses 1920–1925. Akadeemia 11/ 1999
- ↑ 590. Viru Maavanema otsus Viru maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta, Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939
- ↑ Забытые деревни, История Принаровья