Juliusz Słowacki

Juliusz Słowacki (anonüümne portree)

Juliusz Słowacki (4. september 1809 Krzemieniec, Poola kuningriik, Vene keisririik – 3. aprill 1849 Pariis) oli poola romantiline luuletaja ja näitekirjanik.

Słowacki sündis Volõõnias, mis tollal kuulus Vene keisririiki ja tänapäeval Ukrainasse. Tema isa Euzebiusz Słowacki oli aadlik, aga töötas kohalikus lütseumis kirjandusajaloo, retoorika, poeesia ja poola keele professorina. 1811 võttis ta vastu retoorika ja poeesia kateedri juhataja koha Vilniuse ülikoolis, aga suri juba 1814. Poisi kasvatas üles ema Salomea Słowacka, kes oli samuti aadlik, aga tema päritolu on teadmata, teda on peetud nii juudiks kui ka armeenlaseks. 1818. aastal abiellus ema meditsiiniprofessor August Bécuga ja pidas kodus kirjanduslikku salongi.

Słowacki oli viljakas kirjanik. Kuigi ta suri 39-aastaselt, anti tema kogutud teosed välja 17 köites. Tema teoste hulka kuuluvad 25 näidendit ja 253 luuleteost. Ta kirjutas paljudes žanrides: näidendeid, lüürilisi poeeme, kirjanduskriitikat, kirju ja mälestusi, kahe romaani katkendid ja poliitilise pamfleti. Teda peetakse tänapäeva poola näitekirjanduse isaks. Ta oli ka tõlkija. Tema kirju emale loetakse kõige kaunimate kirjade hulka kogu poola kirjanduses. Kuigi ta kirjutas põhiliselt poola keeles, leidub üksikuid teoseid ka prantsuse keeles.

Paljud tema teosed avaldati postuumselt ja sageli meelevaldsete pealkirjade all, sest Słowackil ei olnud tavaks oma teoseid pealkirjastada.

Słowacki teosed on romantilised. Need kasutavad fantastilisi elemente, müstikat ja sümbolismi ning käsitlevad Poola ajalugu, poolalikkuse olemust ja suhteid ülejäänud maailmaga. Słowacki kasutas rikast ja leidlikku sõnavara, sealhulgas palju uudissõnu. Lisaks uutele sõnadele andis ta olemasolevatele sõnadele uusi tähendusi. Paljud tema tegelased kannavad nimesid, mille ta ise leiutas, näiteks Kordian.

Tema tuntumad teosed on näidendid "Balladyna" ja "Kordian". Eesti keeles ilmus 1959. aastal Ain Kaalepi ja Aleksander Kurtna tõlkes Słowacki ajalooline värssdraama "Maria Stuart" (Loomingu Raamatukogu nr 46, Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus).