Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seadus

Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute (eRT OkupS) avalikustamise seadus võeti vastu 6. veebruaril 1995. aastal Riigikogu poolt ning antud seadusega määratleti kord, mille alusel aastatel 1940–1991 Eestit okupeerinud võõrriikide luure, vastuluure ning riikliku julgeolekuasutustes töötanud ning kaastööd teinud isikud on kohustatud enda teenistusest või kaastööst võõrriikide julgeolekuorganite või relvajõududega teavitama Eesti riiklikku julgeolekut tagavat Kaitsepolitseiametit.

Seadusega määratleti, et isikud, kes vabatahtlikult ei teavita oma kaastööst Eestist okupeerinud riikide isikuandmed avaldatakse Kaitsepolitsei ametlike teadaannetena avalike teadaannetena Riigi Teatajas.

Legaaldefinitsioon: {{{1}}}

Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure, vastuluure ning riiklike julgeolekuasutuste loetelu

§ 2. Julgeoleku- ja luureorganid

Julgeoleku- ja luureorganid käesoleva seaduse mõistes on Saksa Riigi julgeolekuorganid ning relvajõudude luure- ja vastuluureorganid ning nendele alluvad struktuurid:

• Saksa Riigi Julgeolekupolitsei – Sicherheitspolizei (SiPo) ja Saksa Riigi Julgeolekuteenistus – Sicherheitsdienst (SD), mis alates 1939. aastast tegutses SS-i Riigi Julgeoleku Peaameti – Reichs Sicherheits Hauptamt (RSHA) III ja VI osakonnana;

 Pikemalt artiklis Riigi Julgeoleku Peaamet

 Pikemalt artiklis Sicherheitsdienst

• Saksa Riigi Salapolitsei – Geheime Staatspolitzei (Gestapo), mis alates 1939. aastast tegutses SS-i Riigi Julgeoleku Peaameti (RSHA) IV osakonnana;

 Pikemalt artiklis Gestapo

• Saksa Riigi relvajõudude ülemjuhatuse staabi juures asuv luureamet (Abwehr), mis 1944. aasta juulist tegutses SS-i Riigi Julgeoleku Peaameti (RSHA) IV ja VI osakonna ning Sõjaväeameti (Militärisches Amt) alluvuses.

 Pikemalt artiklis Abwehr

Julgeoleku- ja luureorganid käesoleva seaduse mõistes on NSV Liidu julgeolekuorganid ning relvajõudude luure- ja vastuluureorganid ning nendele alluvad struktuurid:

• NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi (Narodnõi Komissariat Vnutrennihh Del), NKVD koosseisu kuulunud Riikliku Julgeoleku Peavalitsus – GUGB (Glavnoje Upravlenije Gossudarstvennoi Bezopasnosti), mis eksisteeris 1934. aasta 10. juulist kuni 1941. aasta 3. veebruarini ja 1941. aasta 20. juulist kuni 1943. aasta 14. aprillini;

 Pikemalt artiklis NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat

 Pikemalt artiklis NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsus

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat#Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Valitsus

• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat – NKGB (Narodnõi Komissariat Gossudarstvennoi Bezopasnosti), mis eksisteeris 1941. aasta 3. veebruarist kuni 20. juulini ja 1943. aasta 14. aprillist kuni 1946. aasta 15. märtsini;

 Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat

• NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi Vastuluure Peavalitsus (Glavnoje Kontrrazvedõvatelnoje Upravlenije Narodnogo Komissariata Oboronõ – "Smerš"), mis eksisteeris 1943. aasta 14. aprillist kuni 1946. aasta maini;

 Pikemalt artiklis NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaadi Vastuluure Peavalitsus

• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium – MGB (Ministerstvo Gosudarstvennoi Bezopasnosti), mis eksisteeris 1946. aasta 15. märtsist kuni 1953. aasta 15. märtsini;

 Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium

• NSV Liidu Siseministeeriumi (Ministerstvo Vnutrennihh Del) koosseisu kuulunud Riikliku Julgeoleku Peavalitsus – GUGB, mis eksisteeris 1953. aasta 15. märtsist kuni 1954. aasta 13. märtsini;

 Pikemalt artiklis NSV Liidu Siseministeerium

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseministeerium

• NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee – KGB (Komitet Gossudarstvennoi Bezopasnosti), mis moodustati 1954. aasta 13. märtsil;

 Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee

 Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee

• NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus – GRU (Glavnoje Razvedõvatelnoje Upravlenije);

 Pikemalt artiklis NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus

 Pikemalt artiklis Balti sõjaväeringkonna staabi 2. osakond

• NSV Liidu armee, sõjalaevastiku ja piirivalvevägede eriosakonnad.

 Pikemalt artiklis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus

 Pikemalt artiklis Eriosakond

6. veebruaril 1995. aastal võeti Eesti Vabariigi Riigikogu poolt vastu "Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja avalikustamise korra seadus", mille kohaselt antud seadusega ette nähtud tähtpäevaks andsid end üles 1153 KGB seotud inimest, kelle nimesid ei avalikustata]. Nende endiste KGB agentide nimed, kes ennast 1996. aasta 1. aprilliks kaitsepolitseile vabatahtlikult üles andsid, võidakse avalikustada 40 aasta pärast. Ülejäänud "Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute" nimede valdamist on Kaitsepolitsei alustanud alates 1997. aastast Riigi Teatajas.

• Esimest ja seni ainsat korda Eestis tunnistati valeks Narva linnavolikogu saadiku Valdek Lansi süümevanne. Pärast loo ilmsiks tulekut Keskerakonnast välja heidetud Lans, endise nimega Vadim Tomilov, töötas 1984–1988 KGB Narva osakonnas majandusalal ja omas ohvitseri aukraadi.

Riigi Teatajas avaldatud nimekirjad

1. KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANDED RTL, 28.01.1998, 23
2. ENDISE NSV LIIDU LUURE- VÕI VASTULUUREORGANITE TEENISTUSES OLNUD ISIKUTE KOHTA KOOSTATUD KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE RTL, 29.02.2000, 29
3. ENDISE NSV LIIDU LUURE- VÕI VASTULUUREORGANITE TEENISTUSES OLNUD ISIKUTE KOHTA KOOSTATUD KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNETE ÄRAKIRJAD RTL, 20.12.1999, 169
4. ENDISE NSV LIIDU LUURE- VÕI VASTULUUREORGANITE TEENISTUSES OLNUD ISIKUTE KOHTA KOOSTATUD KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE RTL, 15.03.2001, 36
5. ENDISE NSV LIIDU LUURE- VÕI VASTULUUREORGANITE TEENISTUSES OLNUD ISIKUTE KOHTA KOOSTATUD KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE RTL, 02.04.2002, 43
6. KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isiku kohta RTL, 14.05.2003, 57
7. KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANDED Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute kohta. RTL, 16.06.2004, 79,
8. Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate endise NSV Liidu luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud isikute kohta koostatud Kaitsepolitseiameti teadaannete ärakirjad RTL, 14.07.2005, 79
9. Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate endise NSV Liidu luure- või vastuluureorganite teenistuse olnud isikute kohta koostatud Kaitsepolitseiameti teadaannete ärakirjad RTL, 07.07.2006, 53
10. Riigi Teataja Lisas avalikustamisele kuuluvate endise NSV Liidu luure- või vastuluureorganite teenistuses olnud isikute kohta koostatud Kaitsepolitseiameti teadaannete ärakirjad RTL, 04.01.2008, 1

• Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine isikutele, kuna nad on olnud NSV Liidu julgeoleku- ja luureorganitekoosseisulised töötajad RTL, 07.10.1998, 297, 1215

Ajakirjanduses avaldatud artiklid

• Virkko Lepassalu, Kummitus nimega Mati Zerel. Kellakollektsionäär Mati Zerel teatas, et müüb kahe riigikogulase kui endiste KGB agentide toimikud, Luup, 10. november 1997 Nr. 23 (54)
• KGB vanemoperatiivvoliniku Nikolai Danilko esitas hagi Genrikh Dyssi vastu 20 000kroonise moraalse kahju hüvitamiseks. Danilko väitel süüdistas Dyssi, et mees andis Eestis alalise elamisloa saamiseks oma agentuuri kaitsepolitseile. Kuid KGB-lane eitab Kapole agentuuri paljastamist, Eesti Ekspress, 13. november 2007
• Eesti kaebab edasi Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse endise KGB-lase kasuks. Euroopa Inimõiguste Kohtu 3. septembri 2015 otsuses leiti, et Eesti riik rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sellega, et kaebaja nimi ja avaldamisaegne töökoht avalikustati Riigi Teataja Lisas. Inimõiguste kohus leidis, et see oli kaebaja suhtes ebaproportsionaalne, kuna ei arvestatud Sõro rolli okupatsiooniaegses repressiivorganis, www.delfi.ee, 12. november 2015