Johannes Pikkov

Johannes August Pikkov (ka Juhan ja Pikhof; 4. november 1883 Tallinn – 3. september 1947 Krivoštšokovo laager, Siblag, Novosibirski oblast, Venemaa) oli Eesti arhitekt ning ühis-, omavalitsus- ja riigitegelane.

Haridus- ja töökäik

Ta õppis Tallinna linna 2. algkoolis ja aastatel 1897–1902 Tallinna tislermeister A. Rosenbaumi juures. Oli ehituspuusepp Tallinnas, Peterburis, Helsingis ja Riias.

Aastatel 1908–1914 õppis ta Riia linna käsitöökoolis, edasi J. Ozoliņši tehniliste kursuste arhitektuuriosakonnas, mille lõpetas 1915. aastal. Esimese maailmasõja ajal aastatel 1915–1918 teenis ta Vene sõjaväes Gattšinas ehitustehnikuna. Võttis Eesti poolel osa Vabadussõjast.

Oli Töö- ja Hoolekandeministeeriumis töökaitseinspektor aastatel 1918–1919, töötas Teedeministeeriumis mitmel ametikohal. Õppis 1920. aastal Haridusministeeriumi stipendiaadina Riias ja aastatel 1930–1934 Tallinna Tehnikumis, lõpetas selle arhitektina. Akadeemiliselt oli ta ÜÜ Valgma liige, peale selle liitumist ÜS Raimlaga oli ta viimase vilistlaskogu liige.

Ta töötas 1930. aastatel Teedeministeeriumis, pikemalt oli ta ehitusjärelevalve inspektor. Nõukogude okupatsiooni ajal 1940–1941 oli ta Kommunaalmajanduse Rahvakomissariaadis arhitekt.

Looming

Avaldanud ehitus- ja korteriküsimuste alaseid artikleid.

Ehitisi

Pikkovi projekteeritud ja 1940. aastal valminud nn Kondase maja, kus tänapäeval tegutseb Suure-Jaani kultuurimaja

• 1927 Tallinna Tööliste Kodu hoovipealse maja ümberehitusprojekt, Pärnu maantee 41. Lammutati 2018
  • 1936 ümberehitusprojekt
• 1928 Tallinna Tööliste Kodu võimla, Pärnu maantee 41. Võimlaosa lammutati 2018
  • 1931 ümberehitusprojekt
  • 1936 ümberehitusprojekt
• 1930 "Oma Kolde" lisaelamud ning kaupluse- ja juhatuseruumid Tallinnas, Ristiku 52–60
• 1933 Tallinna Lennujaama angaarid ja haldushoone. Kaasautor Konstantin Bölau
• 1936–1937 Tallinna kino "Kungla" ümberehitusprojekt, Pärnu maantee 41a. Kinosaal põles 9/10. märtsil 1944
• 1938 vallamajade tüüpprojektide võistlus, I auhind. Kaasautor Artur Jürvetson
• 1938–1940 Suure-Jaani algkool (tänapäeval Suure-Jaani kultuurimaja hoone)
• 1939 Petseri linna üldplaneering (pärast 1939. aasta tulekahju). Kaasautor Friedrich Wendach
• 1941 kortermaja Tallinnas Narva maantee 12/ Pronksi 2
• 1941 Lõõla algkooli ümberehitusprojekt

Poliitikuna

Omavalitsustes

Ta oli oma vaadetelt vasakpoolne, kuulus alates 1905. aastast Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei Tallinna komiteesse. Poliitilistel põhjustel oli ta 1907. aastal vangistatud Tallinnas. Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (ESDTP) liige alates 1917.

Ta valiti 1917. aastal ESDTP esindajana Tallinna linnavolikokku. Tallinna linnanõunik aastatel 1919–1921. Alates 1935 Insenerikoja tegevliige.

Eesti riigitegelasena

Teise maailmasõja ajal 1944. aastal oli ta Rahvuskomitee liige ja alates 18. septembrist 1944 oli ta Otto Tiefi valitsuse teedeminister.

Ta vahistati Saksa okupatsioonivõimu poolt 28. aprillil 1944 ja uuesti Nõukogude okupatsioonivõimu poolt 11. oktoobril 1944. Mõisteti NSV Liidu Ülemkohtu sõjakolleegiumi poolt 23. juulil 1945 5 aastaks sunnitöölaagrisse ja 3 aastaks asumisele, suri 3. septembril 1947 Siblagi süsteemi Krivoštšokovo vangilaagris Novosibirski oblastis.

Liikmesus

• Tallinna Töölisteatri Ühing
• Pelgulinna Ranna Heakorra ja Kaunistamise Selts
• Korteriühistu "Oma Kolle" juhatuse liige ja arhitekt
• Ehitusühingute Liit

Tunnustus

• 1938 Valgetähe IV klassi teenetemärk

Kirjandus

• Mart Kalm. "Pikkov, Johannes, arhitekt". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 386

Välislingid

• Eesti kommunismiohvrid 1940–1991
• Kenotaaf Tallinna Metsakalmistul