Johannes Heinrich Luther

Johannes Heinrich Luther (24. veebruar 1861 Tallinn – 29. mai 1932 Bad Cranz) oli Eesti vaimulik.

Ta õppis aastatel 1871–1879 Tallinna Kubermangugümnaasiumis ja 1880–1885 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Ordineeriti õpetajaks 13. juulil 1886.

Oli aastatel 1886–1913 Kadrina Katariina koguduse õpetaja. Aastatel 1913–1918 oli ta Narva Johannese koguduse õpetaja, ühtlasi 1918. aastal Alutaguse praostkonna praost.

1918. aastal asus Saksamaale, täpsemalt Ida-Preisimaale. Oli aastatel 1918–1926 Karkelnis (praegu Mõssovka Kaliningradi oblastis) luterlik pastor. 1926. aastal jäi emerituuri, elas Bad Cranzis (praegu Zelenogradsk Kaliningradi oblastis), kus ta ka suri.

Isiklikku

Tema äi Hermann Krause oli Rannu Püha Martini koguduse õpetaja (aastatel 1860–1870), äia vend Alexander Johann Krause oli Rannu Püha Martini koguduse õpetaja (aastatel 1853–1860), abikaasa vend Max Reinhold Krause oli Hanila- ja Varbla koguduse ning Viru-Nigula koguduse õpetaja (ja aastatel 1915–1916 Eestimaa kindralsuperintendent). Tema isa Alexander Martin Luther oli kaupmees ja tööstur, Lutheri mööblivabriku rajaja. Tema onu Johann Christian Luther oli Tallinna Niguliste koguduse abiõpetaja, vanaisa Christian Wilhelm Luther oli kaupmees ja Tallinna raehärra. Tema poolvend Ferdinand Justius Luther oli Emmaste Immanueli koguduse esimene õpetaja, Käina Martini koguduse õpetaja ja Tallinna Niguliste koguduse ülemõpetaja. Vennapoeg Ralf Johannes Ferdinand Luther oli Kuusalu Laurentsiuse koguduse ja Tartu Ülikooli koguduse (saksa pihtkonna) õpetaja.