Ján Kvačala
Ján Radomil Kvačala (ka Johann Kvacsala, vene Иван Иванович Квачала) (5. veebruar 1862 Bački Petrovac (tänapäeval Vojvodina, Serbia) – 9. juuni 1934 Bratislava) oli slovaki teoloog ja pedagoogikateadlane, usuõpetaja poeg.
Õppis 1872–80 Szarvasi gümnaasiumis, 1880–83 Bratislava Evangeelse Usuteaduse Akadeemias ja Õigusteaduse Akadeemias filoloogiat ja filosoofiat. Täiendas end Leipzigi Ülikoolis. 1886–93 töötas Bratislava Evangeelses Lütseumis, aastast 1888 professorina. Oli 1893–1918 Tartu Ülikooli ajaloolise usuteaduse professor, 1917–18 usuteaduskonna dekaan. Läks Tartu Ülikooli evakueerimisel kaasa Voroneži, kus lühikest aega töötas vaimuliku ja raamatukoguhoidjana, pärast Eesti iseseisvumist pöördus tagasi kodumaale. 1921–32 töötas Bratislava Evangeelse Usuteaduse Akadeemias professorina.
Uuris peamiselt Jan Amos Komenský ja Tommaso Campanella elu ja loomingut. Tema tähtsamad uurimused valmisid Tartus. Avaldas välismaa ajakirjades kirjutisi ka Baltimaade olukorra ning eestlaste ja lätlaste kultuuriliste püüdluste kohta.