Jaan Sarv (sordiaretaja)
Jaan-Magnus Sarv (7. aprill 1922 Tartu – 10. september 1991 Jõgeva) oli eesti põllumajandusteadlane.
Ta lõpetas 1941. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja õppis aastatel 1942–1948 (vaheaegadega) Tartu Riiklikus Ülikoolis põllumajandust. 1948–1956 kandis ta nn poliitilise paragrahvi alusel mõistetud karistust Komi ANSV-s Vorkuta vangilaagris, sealt naasnult lõpetas 1957. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia.
Sarv töötas aastatel 1957–1991 Jõgeva Sordiaretusjaamas, kus oli 1957–1967 nooremteadur ning 1967. aastast vanemteadur, töötades peamiselt teraviljade ja kartuli resistentsusaretuse kallal. Ta oli mitme Jõgeval aretatud sordi kaasautor, taimehaiguste asjatundja ning üks Eesti seemnekasvatuse korraldajaid. Samuti lõi Sarv uusi haiguskindluse hindamise meetodeid.
Eesti taasiseseisvumise aegu oli Jaan-Magnus Sarv üks Rahvarinde ja Eesti kodanike komiteede liikumise algatajaid Jõgeval. Ta valiti Eesti Kongressi liikmeks.
Jaan-Magnus Sarv oli matemaatik Jaan Sarve poeg ning kirjastaja Henn Sarve, põllumajandusteadlase Hans Sarve ja pianisti Mall Sarve vend.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- M. Koppel "Jaan Sarv – 75" – Agraarteadus 2/1997