Näärisokk
Näärisokk (ka jõulusokk, nääripukk, jõulupukk, Kihnus jõulutönk) on rahvakultuuris sokuks maskeerunud noormees, kes liigub ringi jõulude või nääride ajal[1].
Eestisse on näärisoku tava jõudnud Rootsist. Eestis on teada selle tava järgimist saartel ja läänerannikul veel 20. sajandi algulgi[1]. Sokuks maskeerimise ja sokujooksmise komme on levinud ka Soomes, Norras, Taanis, Iirimaal, Ungaris, Sloveenias, Bulgaarias ja Portugalis.
Kombestik Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Sokuks maskeeritud inimene liikus koos karjusega või üksi jõuluajal ringi ja lõbustas inimesi – puksis pererahvast, hirmutas lapsi, pritsis tüdrukuid veega ja kogus ande. Maskeerimiseks kasutati pahupidi kasukat, sokupead, looka, habemeks kasutati takku või lina. Kasutati majapidamises leiduvat kraami nii, nagu maskeerija fantaasia lubas.[2]
Nääripoisid ja näärisokud käisid saartel ja Lääne-Eestis uusaasta esimestest tundidest alates perest peresse, soovisid head uut aastat ja kirjutasid kriidi või söega majauksele uue aasta numbri. Neile pakuti õlut, anti ande – vööpaelu, pähkleid, õunu.[2]
Komme pärineb eelkristlikust perioodist, see oli seotud surnutekultusega – inimese hing võis kriitilisel ajal (ja aastavahetus seda on) võtta looma kuju, kuid samuti on maskeerimine nii tõrjemaagiline kui ka meelelahutuslik tegevus.[2]
Sokujooksmine on saarte ja läänerannikul paiguti endiselt elav traditsioon ning on kantud ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimekirja.[2]
Soomes
[muuda | muuda lähteteksti]Soomes on näärisokk joulupukki või nuuttipukki – kuri vaim, kes on võtnud soku kuju ja nõuab 13. jaanuaril ande ning toidujääke tasuks saagi ja viljakuse eest. Komme (kekri) on säilinud Kagu-Soomes, kus pühade aja lõpul kasukates, tohust maskidega ja sarvedega mehed käivad ukselt uksele ning kui ei saa soovitut, hirmutavad lapsi.[3] Nimetus joulupukki (jõulude sokk) tähistab alates 20. sajandist tänapäevast jõuluvana.[4]
Pilte
[muuda | muuda lähteteksti]-
Jõulusokk Rootsis 20. sajandi algul -
Jõulusoku mask (18. sajandist) Gotlandi muuseumis -
Jõulusokk 20. sajandi algul Rootsis
.png)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 189
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 ERR, Marju Kõivupuu | (23. detsember 2020). "Millal asendus jõulusokk jõuluvanaga?". ERR. Vaadatud 27. detsembril 2024.
- ↑ "Finnish Christmas traditions explained". News (inglise). 19. detsember 2021. Vaadatud 27. detsembril 2024.
- ↑ "5 Unique Variations Of Santa Claus Around The World". Religion Unplugged (Ameerika inglise). 14. detsember 2022. Vaadatud 27. detsembril 2024.