Iru soojuselektrijaam
Iru soojuselektrijaam (lühendatult Iru SEJ; ametlik nimi Iru Elektrijaam) on Eesti Energiale kuuluv soojuselektrijaam Maardus. See on Eesti suurim elektri ja soojuse koostootmisjaam.
Kütusena kasutatakse segaolmejäätmeid (jäätmekütus) ja maagaasi. Seejuures oli Iru elektrijaama juures 2013. aastal tööd alustanud jäätmeenergiaplokk Eesti esimene.
Tehnilised andmed
[muuda | muuda lähteteksti]Iru koostootmisjaama I ehitusjärk valmis 1978. aastal.
Iru SEJ on suurim elektri ja soojuse koostootmisjaam Eestis: selle elektriline võimsus on 190 MW ja soojuslik võimsus 764 MW ning soojuslik võimsus koostootmisrežiimis 398 MW.
Iru SEJ põhikütuseks on segaolmejäätmed ja maagaas. Reservkütusena kasutatakse vedelkütuseid (näiteks rasket kütteõli).[1]
2013. aastal alustas Irus tööd jäätmeenergiaplokk, mis kasutab elektri ja soojuse tootmiseks Eestis tekkivaid segaolmejäätmeid.
Soojustarbijad
[muuda | muuda lähteteksti]Iru SEJ kütab ja varustab sooja veega Tallinna ja Maardu linna. Iru SEJ on Eesti suurim soojuse tootja.
| Majandusaasta | Soojus (GWh) | Elekter (GWh) |
|---|---|---|
| 2011 | 593 | 129 |
| 2012 | 415 | 27 |
| 2013 | 551 | 59 |
Jaamas töötas 2013. aasta seisuga 49 töötajat.
Jäätmeenergiaplokk
[muuda | muuda lähteteksti]
2013. aastal tööd alustanud jäätmeenergiaploki soojuse tootmise võimsus on 50 MW ja elektri tootmise võimsus 17 MW.
Energiaplokile pandi nurgakivi 15. juunil 2011. Jäätmeploki üldehitustööd teostas Merko Ehitus, põletusresti tarnis Martin GmbH ja heitgaasi käitlussüsteemi CNIMi tütarettevõte LAB.[2]
Jäätmete kasutamine elektri ja soojuse tootmiseks on Eesti jaoks uus lahendus nii energia tootmises kui ka prügikäitluses. Jäätmeploki valmimisega lõppes Eestis suuremahuline segaolmejäätmete ladestamine prügilatesse, sest Eesti Energia võttis varem prügilatesse rännanud jäätmed kasutusse kütusena. Jäätmeploki tehnoloogia sobib mitmesugust liiki jäätmete põletamiseks ning ei vaja segaolmejäätmete põletamiseelset sortimist, purustamist ega sõelumist. Elektriks ja soojuseks muundatakse Iru elektrijaamas ligi 85% jäätmetes sisalduvast energiast.[3]
Eestis jääb kodusest sortimisest üle ligi 300 000 tonni segaolmejäätmeid aastas. Seni prügilatesse rännanud prügi energeetiline väärtus on aga samaväärne põlevkivi ja hakkpuidu omaga. Kasutades prügi energia tootmiseks, jätab Eesti Energia Iru elektrijaam aastas kasutamata 70 miljonit kuupmeetrit maagaasi.[4]
Täisvõimsusel töötades põletab Iru jäätmeplokk tunnis keskmiselt 27,5 tonni segaolmejäätmeid. Selline kogus jäätmeid tekib aastaga umbes 70 keskmises Eesti kodus. Päevas põletab jaam täisvõimsusel töötades keskmiselt 660 tonni prügi. Iru jäätmeplokk toodab ligikaudu 136 000 MWh elektrit aastas, mis vastab umbes Paide linna ja selle ümbruse elektritarbimisele. Jäätmetest toodetud soojusenergia on ka neljandiku võrra soodsam kui maagaasist toodetud energia.[5]
Üle 90% jaamas kasutatavatest jäätmetest pärineb Eestist, ent tarnekindluse tagamiseks on Eesti Energial lepingud jäätmete tarnimiseks ka Soomest ja Iirimaalt.[6]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iru elektrijaam, Eesti Energia veebileht
- ↑ "Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokk sai nurgakivi". Ehitusuudised, 15.06.2011
- ↑ "Jäätmeenergiaploki rajamisest Eesti Energia kodulehel". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2014. Vaadatud 12. juunil 2014.
- ↑ Liisu Arumäe, Eesti Energia: Iru jäätmeplokk säästab eestlastele 7 miljonit eurot aastas. Postimees, 31.12.2013
- ↑ "Iru jäätmeenergiaplokist Eesti Energia kodulehel". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2014. Vaadatud 12. juunil 2014.
- ↑ "Milline saatus ootab Eesti prügi?" Äripäev, 12.01.2014
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Iru soojuselektrijaam |