Informaatika
|
See artikkel räägib informaatikast üldse; arvutiteaduse all võidakse mõista ka teoreetilist informaatikat. |
Informaatika ehk arvutiteadus (ka arvutiasjandus; inglise computer science, saksa Informatik, prantsuse informatique) on info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ja tehnika haru[1]. Informaatikat seostatakse tänapäeval eeskätt arvutitega.
Definitsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Eestikeelsetes teatmeteostes on informaatikat defineeritud nii:
- "arvutil põhineva infotöötlusega tegelev teaduse ja tehnika haru"[2][3]
- "arvutipõhise infotöötlusega tegelev teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb nii riistvara kui tarkvaraga"[4]
Nimetus
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti keeles on informaatika kohta käibel peamiselt nimetus, mille eeskuju on võetud saksa ja prantsuse keelest. Inglise keele eeskujul moodustatud "arvutiteadus" on vähem kasutatav ning mõnikord mõistetakse selle all informaatika haru teoreetilist informaatikat.
Sõnad Informatik ja informatique on moodustatud sõnast Information või information (informatsioon) sõnade Mathematik ja mathématique ('matemaatika') eeskujul. Sõna võeti saksa ja prantsuse keeles kasutusele 1960. aastatel.[5]
Inglise keeles (USA-s) ei ole sõna informatics laia kasutamist leidnud. Selle asemel kasutatakse otseselt arvutitele viitavat terminit computer science. Et vältida paljude informaatikute meelest liiga tihedat sidumist arvutitega, kasutatakse ka väljendit computing science ('arvutusteadus').[5]
Euroopa arvutiteaduse, informaatika, arvutitehnika jne instituute, teaduskondi ja uurimisasutusi koondab erialaselts Informatics Europe.[6]. See organisatsioon annab välja ka Euroopa riikide akadeemiliste üksuste, kraadide nimetuste ja statistika ülevaateid.[7]
Informaatika harud
[muuda | muuda lähteteksti]Informaatika põhiharud on teoreetiline informaatika ehk arvutiteadus kitsamas mõttes, praktiline informaatika ja tehniline informaatika ehk arvutitehnika. Kõrvalvaldkondade seas on interdistsiplinaarsed teadusharud informaatika didaktika, tehisintellekt ja sotsiaalinformaatika.
Rakendusinformaatika hõlmab informaatika rakendusi igapäevaelus ja teistel erialadel, näiteks majandusinformaatika, geoinformaatika, meditsiiniinfomaatika.
Arvutiteaduse ja informaatika üksused
[muuda | muuda lähteteksti]- Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut
- Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskond
- Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut
Informaatikuid
[muuda | muuda lähteteksti]- Aladdin Ayesh
- Edsger Wybe Dijkstra
- Bill Gates
- Jordan Hubbard
- Bill Jolitz
- Brian Kernighan
- Donald E. Knuth
- Marvin Minsky
- Dennis Ritchie
- Richard Stallman
- Linus Torvalds
- Ken Thompson
- Alan Turing
Eesti informaatikuid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ustus Agur
- Dan Bogdanov
- Ahto Buldas
- Marlon Dumas
- Mark Fišel
- Ülo Jaaksoo
- Meelis Kull
- Peeter Laud
- Helger Lipmaa
- Peeter Normak
- Eero Vainikko
- Jaak Vilo
- Vesal Vojdani
- Leo Võhandu
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Amdahli seadus
- Andmed
- Andmestruktuurid
- Andmetöötlus
- Andmeturve
- Arvutivõrk
- Bioinformaatika
- Infoarhitektuur
- Informaatika mõisteid
- Informatsioon
- Informatsiooniteooria
- Infosüsteem
- Internet
- Programmeerimine
- Riistvara
- Tarkvara
- Telekommunikatsioon
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia Keskus. Informaatika didaktika. Õpik Kasutatud 22.11.2010
- ↑ EKSS
- ↑ ÕS 2006
- ↑ "e-teatmik". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. oktoober 2011. Vaadatud 13. märtsil 2010.
- ↑ 5,0 5,1 Rechenberg 2000:11
- ↑ Informatics Europe
- ↑ Informatics Europe publikatsioonid
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Informaatika |
- Peter Rechenberg. Was ist Informatik?: Eine allgemeinverständliche Einführung, 2000. Google'i raamat
- Jörg Desel. Das ist Informatik, 2001. Google'i raamat
- Claus Rautenstrauch, Thomas Schulze. Informatik für Wirtschaftswissenschaftler und Wirtschaftsinformatiker, 2002. Google'i raamat
- Heinz-Peter Gumm, Manfred Sommer. Einführung in die Informatik, 2006. Google'i raamat
- Peter Rechenberg. Informatik-Handbuch, 2006. Google'i raamat
- Dieter Werner. Taschenbuch der Informatik, 2007. Google'i raamat