Verev lemmalts

Verev lemmalts
	;
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Kanarbikulaadsed Ericales;
Sugukond	Lemmaltsalised Balsaminaceae;
Perekond	Lemmalts Impatiens;
Liik	Verev lemmalts;
Binaarne nimetus
	Impatiens glandulifera; Royle
Sünonüümid
	Impatiens roylei

Verev lemmalts (Impatiens glandulifera) on üheaastane rohttaim lemmaltsaliste sugukonnast lemmaltsa perekonnast.

Levila ja kasvukoht

Verev lemmalts on pärit Himaalajast. Teadaolevalt esimest korda külvati taime ilutaimena Dresdeni aedadesse 1837. aastal. Praeguseks on verev lemmalts peaaegu kõikjal Euroopas naturaliseerunud invasiivne võõrliik, mis tõrjub välja kohalikku taimestikku. Paljudes riikides on asutud tema leviku vastu võitlema.^[1]

Taim eelistab niiskeid ja varjulisi kasvukohti; kasvab jõe- ja järvekallastel, niisketel niitudel, metsahäiludes.

Kirjeldus

Verev lemmalts on kiirekasvuline taim. Ta kasvab kuni 1,5–2 meetri kõrguseks. Teravahambalise servaga suhteliselt kitsad lehed on 5–25 cm pikkused.

Õitseb juulis ja augustis. Roosad kiivrikujulised tugevalõhnalised õied on 3–4 cm pikkused ja umbes 2 cm laiused.

Vili on 3–5 cm pikkune tõlvikukujuline kupar, mis puutest lõheneb ja katapulteerib seemned kuni 7 meetri kaugusele. Õied ja viljad on enamasti varrel samaaegselt.

Viited

↑ Margot ja Roland Spohn. "Mis lill see on?", Sinisukk 2008, ISBN 978-9949-14-409-9

Välislingid

Verev lemmalts andmebaasis eElurikkus
Keskkonnaameti vereva lemmmaltsa infoleht
Verev lemmalts – ohtlikult leviv liik, Maaleht, 4. september 2008

[1] Margot ja Roland Spohn. "Mis lill see on?", Sinisukk 2008, ISBN 978-9949-14-409-9

[1]