Hillar Aleksander Randalu
Hillar Aleksander Randalu (aastani 1935 Bachmann, 29. märts 1915 Tartu – 7. aprill 1990 Tartu) oli eesti õigusteadlane.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Lõpetas 1934 Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja 1938 Tartu Ülikooli; õigusteaduse magister (1940, TÜ, kinnitatud õigusteaduse kandidaadiks 1949), väitekiri "Kuriteole kihutamine", õigusteaduse doktor (1978, Moskva NL Prokuratuuri Instituut), väitekiri "Эффективность применения информационно-поисковых систем в предупреждении правонарушений несовершеннолетних".
Oli 1938–1941 TÜ abiõppejõud ja assistent, 1944–1952 TÜ kriminaalõiguse ja -protsessi kateedri dotsent. Sunniti ülikoolist lahkuma, 1952–1961 advokaat Vändras, Pärnus, Märjamaal, Keilas ja Tallinnas. 1961–1984 Eesti NSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudi õigussektori vanemteadur, aastast 1982 TÜ kriminaalõiguse ja -protsessi kateedri professor.[1]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Uurimisvaldkond: kriminoloogilised andmetöötlussüsteemid, kriminaalprotsess, kohtukorraldus, alaealiste kriminoloogia. Üle 30 teadustrükise.[1]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Seadusandluse täiustamise ja õigusliku informatsiooni küsimusi. Tallinn 1965
- Применение перманентных автоматизированных систем обработки данных в криминологии. Tallinn 1978
- Kuritegevuse geneesi ja profülaktika sotsiaalsest mehhanismist. Tallinn 1982
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa oli eesti poliitik Adam Randalu, poolvend muusikaajakirjanik Ivalo Randalu, poolõde keeleteadlane Eeva Ahven, kasuisa Hans Kruus, abikaasa Ilme Randalu, tütred Ann Pikver ja Kadri Järve.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Hillar Randalu kaitses doktoriväitekirja. Kodumaa, 27. juuli 1977
- Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Tartu 1987. Lk 442
- Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 III. Tartu 1994. Lk. 199
- EE 8. Tallinn 1995. Lk 24
- EE 14. Tallinn 2000. Lk 404
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013