Atlandi heeringas
|
See artikkel räägib kalaliigist; perekonna kohta vaata artiklit Heeringas (perekond) |
| Atlandi heeringas | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kiiruimsed Actinopterygii |
| Selts |
Heeringalised Clupeiformes |
| Sugukond |
Heeringlased Clupeidae |
| Perekond |
Heeringas Clupea |
| Liik |
Atlandi heeringas |
| Binaarne nimetus | |
|
Clupea harengus Linnaeus, 1758 | |
Atlandi heeringas ehk harilik heeringas (Clupea harengus) on heeringlaste sugukonda heeringa perekonda kuuluv kalaliik.
Atlandi heeringas jaguneb neljaks alamliigiks. Läänemerd asustab räim ehk silk ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras). Skandinaavia heeringas ehk kevadkuduheeringas koeb Norra ranniku läheduses, Orkney ja Shetlandi saarte ookeanipoolsetes vetes, Fääri saarestiku ümbruse mandrinõlval ja piki Islandi lõunarannikut. Suvikuduheeringas elab Islandi ja Fääri saarte vetes, Gröönimaa lõunaranniku fjordides ning eriti Uus-Inglismaa ja Nova Scotia šelfialal. Põhjamere heeringa kogu elutsükkel möödub Põhjameres. [1]
Atlandi heeringas võib kasvada kuni 45 cm pikkuseks ja kaaluda üle poole kilogrammi. Kõige raskemad isendid kaaluvad märgatavalt üle 1 kg.
Nende peamise toidu moodustavad aerjalalised, krillid, noolussid ja väikesed kalad. Atlandi heeringa vaenlased on hülged, vaalad, tursad ja mitmed teised suuremad kalad.
Kalavarud
[muuda | muuda lähteteksti]Atlandi heeringas on maailma üks tähtsamaid töönduskalu. Neil on tohutu ulatuse ja suure produktiivsusega turgutusala. Nende kasv on kiire, eluiga ulatub 15–18 aastani ja tänu sellele koosneb nende kuduasurkond paljudest vanuserühmadest. [1]
Seoses püügi intensiivistumisega on palju tähelepanu pööratud heeringa arvukuse uurimisele. Norra teadlased varustasid kümneid tuhandeid kalu terasplaadikestega, mis lasti vedrupüstoli abil heeringa kehaõõnde. Seda märgistamisviisi taluvad heeringad täiesti rahuldavalt. Heeringad lasti merre tagasi. Hiljem kontrolliti püütud heeringatest valmistatud kalajahu elektromagnetitega ja osa märgiseid saadi kätte. Heeringavaru määrati valemi põhjal, mille järgi märgistatud kalade üldhulga ja taaspüütud heeringate suhe võrdub varu ja saagi suhtega.[1] Endise Nõukogude Liidu ihtüoloogid määrasid hüdroakustilise seadme abil heeringaparvede ruumala talvituskohtades ja nende tiheduse veealuse fotografeerimise teel.[1] Mõlemad meetodid andsid sarnase tulemuse: skandinaavia heeringate varu ulatus parima täienduse perioodil 12–12,5 miljoni tonnini.[1]
Suvikuduheeringate viljakus on tunduvalt suurem kui skandinaavia heeringatel, aga nende varu on mitu korda väiksem. [1]
Heeringad Araali meres
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1954–1956 prooviti atlandi heeringat aklimatiseerida Araali merre. Kolm aastat peale marja toomist Araali hakkasid kalad seal juba kudema. Esimestel aastatel kasvasid need läänemere heeringa alamliiki kuulunud kalad Araalis väga hästi, tunduvalt paremini kui Liivi lahes või Wisła lahes, kust nad pärinesid. Heeringad sõid vähikesi (Diaptomus ja Dikerogammarus), kuid sellest hoolimata hakkas nende arvukus peagi vähenema. Toidupuuduse, vaenlaste ja toidukonkurentide rohkuse tõttu ei tekkinudki nendest Araali meres töönduslikku kalavaru.[1] Väikesearvuline heeringapopulatsioon elas Väike-Araali järves veel 2008. aasta paiku.[2]
Heeringa tänav
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1865–1948 kandis praegune Turu tänav Tallinnas nime "Heeringa tänav" (saksa Heringstrasse, vene Селедочная ул.), mis tõenäoliselt pandi algselt mõne sellel tänaval asunud heeringapoe järgi.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 "Loomade elu", 4. kd., lk. 97–99
- ↑ Qi, Jiaguo; Evered, Kyle T. (Eds.) "Environmental Problems of Central Asia and their Economic, Social and Security Impacts". Springer, 2008. ISBN 978-1-4020-8958-9.
- ↑ Robert Nerman, 19. SAJAND Asustuse levik Tänavad, Tallinna Juhkentali asumi ajaloost, www.juhkentali-keldrimae.eu, (vaadatud 24.10.2020)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Heeringas |
- Atlandi heeringas andmebaasis eElurikkus
