Risti kirik

See artikkel Harjumaal asuvast kirikust; teiste Risti kirikute kohta vaata artiklit Risti kirik (täpsustus)

---

Vaade Risti kirikule lõunast

Risti kiriku torni omapärane kuju on tingitud 17. sajandil toimunud varingust

Risti kirik (ka Harju-Risti kirik) on kirik Harju-Risti külas. Kirik on saanud nime Kristuse risti järgi. Kirikus tegutseb EELK Risti kogudus.

Ajalugu

Kiriku ehitamist alustasid 13.–14. sajandi vahetusel Padise kloostri tsistertslastest mungad. Kiriku vanim osa on idaküljes asuv kooriruum. Ehitustööd lõppesid 15. sajandi esimesel poolel, mil valmis pikihoone ning võlviti kooriruum. Risti kiriku pikihoone sarnaneb Padise kloostri maa-aluse kabeliga, mille neli võlvi lähtuvad samuti kiirtena ühest sambast.

Arhitektuur

15. sajandil ehitati ümara põhiplaaniga range läänetorn. Ilmselt 17. sajandi esimesel poolel varises torni ülaosa üks pool, misjärel taastati torn vaid osaliselt. Seetõttu on torni alaosa neljatahuline, kuid ülaosa poolümmarguse läbilõikega.

Risti kiriku tornis asub 15. sajandi esimesel poolel valatud tornikell, mis on teadaolevalt vanim Eestis. Kella kaunistavad ladinakeelne kiri ja miniatuurkujukesed. Vanuselt teine kell, mis on valmistatud 16. sajandil, on küljes oleva mõra tõttu kasutamiskõlbmatu ning asub kiriku kooriruumis. Risti kiriku kõige uuem kell valati 2006. aasta talvel Saksamaal Vestfaalis.

Kiriku portaali kohal seisab konsool habemiku peaga, mis sarnaneb skulptuuridega Padise kloostri kiriku konsoolidel. Oletatavasti oli modelliks kohalik talupoeg.

Skulptuurid ja maalid

Kiriku pikihoone idaseinal on jäljed puust nikerdatud üleelusuurusest Kolgata-grupist, kuhu kuulusid ristilöödud Kristus, neitsi Maarja ning apostel Johannes (algselt võis see olla võidukaaregrupp mõnes suuremas kirikus). Kunstiajaloolaste hinnangutel on 14. sajandi Reinimaalt (teistel andmetel 13. sajandi Prantsusmaalt) pärit skulptuurid üheks rahvusvahelise gootika stiilisuuna ilmekamaks näiteks eesti kunstis. S. Karlingi ja V. Raami arvates viidi kujud kirikusse pärast reformatsiooni Padise kloostrist ning need täitsid altarimaali aset. Lõpuks asendati need praeguse altarimaaliga, milleks on Eduard von Gebhardti järgi tundmatu kunstniku maalitud "Kristus ristil". Puuskulptuurid viidi 1959. aasta maikuus Eesti NSV Kultuuriministeeriumi poolt ajutisele restaureerimisele. Alates 1984. aastast asuvad need Niguliste kiriku püha Matteuse kabeli (teistel andmetel Antoniuse kabeli) seinal, kogudus ootab aga jätkuvalt skulptuuride tagastamist.

Gustav Normanni ehitatud oreli annetas kirikule Vihterpalu mõisahärra Gustav von Knorring 1852. aastal.

2010.–2011. aastal leiti Risti kiriku puitpõranda vahetamisel 15. sajandist pärinev püstistest paekividest laotud põrand, mis on Eesti kirikutes ainulaadne, samuti suur kogus münte. Leitud on ka jälgi kiriku kõrvalaltaritest. Samuti avastati käärkambri ja kooriruumi lagede restaureerimisel hulgaliselt maalinguid.

Kirikaias on üks väheseid Nõukogude okupatsiooni ajal Eestis hävitamata jäänud Vabadussõja monumente.

Pilte

• 
  Altarimaal
• 
  Altar ja altariaed
• 
  Kantsel
• 
  Rahapakk
• 
  Orel
• 
  Käärkambri lakke maalitud tähtvõlvi roidestik

Välislingid

• "Risti kiriku lugu" EELK Risti kogudus
• Risti kirik kultuurimälestiste riiklikus registris
• EELK Risti kirik Teeliste kirikud
• Harju-Risti kirik eestigiid.ee
• Risti kirik Folklore.ee (pärimus Eiseni kogust)
• "Risti kirikust tuli päevavalgele ainulaadne põrand" ERR.ee, 22. mai 2011
• "Risti kirik ja muinsuskaitseamet kisklevad vanade müntide pärast" ERR.ee, 24. mai 2011
• FOTOD: Risti kirikust leiti haruldased maalingud
• Andres Kärssin, Risti kirik – kuulus ja kummaline pühakoda, Delfi, 21. juuli 2013
• Anu Mänd, Kaupmeheproua Gertrud ja tema hauaplaat Risti kirikus, Tuna 4/2013