Kanarbik

See artikkel räägib taime liigist; Naiskoori kohta vaata Kanarbik (koor)

---

Kanarbik
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Kanarbikulaadsed Ericales
Sugukond	Kanarbikulised Ericaceae
Perekond	Kanarbik Calluna
Liik	Kanarbik
Binaarne nimetus
Calluna vulgaris L.

Kanarbik (Calluna vulgaris) on kanarbikuliste sugukonda kuuluva kanarbiku perekonna ainuke liik.

Kasvukohad

Kanarbik kasvab valgusrikastel nõmmedel, palumetsades ja rabades Euroopas ja Väike-Aasias. Ta on sisse viidud Uus-Meremaale, kus on muutunud ohtlikuks võõrliigiks, sest on hakanud kõrvale tõrjuma pärismaiseid taimi.

Kanarbik eelistab nõmmedel ja soodel kasvada. Ta paneb suhteliselt hästi vastu metsatulekahjudele ja on üks esimestest taimedest, mis põlendikul tärkab.

Kanarbikupuhmad kasvavad hulgakesi koos, kasvukohas on kogu maapind tihedalt kanarbikku täis ja see teeb kanarbiku kasvukohas liikumise raskeks.

Välimus

Kanarbik kasvab 20–50 cm kõrguseks. Vars on rohkete peavarrest eemalehoiduvate tõusvate harudega. Lehed on paari millimeetri pikkused.

Õied

Kanarbikuõied

Õitseb juuli lõpust oktoobri alguseni. Õied on roosakad või helelillad, kaheli õiekattega ja neljatised ning on koondunud kobarjate harudega pööristesse tipmistele võrsetele lehtede kaenlasse.

Vili

Kanarbiku vili on munajas madalate karvadega kaetud kupar, milles on väiksed ümmargused seemned. Valmib septembris. Ühel kanarbikupuhmal võib valmida kuni 90 000 seemet.

Kasutamine

Ravimtaimena kasutatakse kanarbikku tee valmistamiseks. Kanarbikuteel on rahustav ja undsoodustav toime. Kasutatakse ka reuma vastu ning neeru- ja sapikividest vabanemiseks.

Kanarbik on väga hea meetaim. Kanarbikumeel on veidi mõrkjas maitse.

Keskajal kasutati kanarbikku õllepruulimisel. Hiljem asendas seda humal.

Kanarbik on talvel oluline põtrade, hirvede ja metssigade toiduaine. Seda on kasutatud ka kariloomade söödana ja allapanuks. Noori võrseid ja seemneid söövad haned. Kanarbikust toituvad paljud liblikaröövikud.

Kanarbik on vastupidav karjatamisele. Loomade ärasöödud taimeosad kasvavad tagasi.

Kanarbikku kasvatatakse ilutaimena, millest on aretatud mitmeid sorte: Beoley Crimson (karmiinpunane), Boskoop (helepunane), Cuprea (vasekarva), Firefly (sügavlilla), Long White (valge).

Sümboolika

Harilik kanarbik valiti 1976 Norra riigiringhäälingu NRK korraldatud rahvahääletuse tulemusel Norra rahvuslilleks.

Välislingid

• Kanarbik andmebaasis eElurikkus