Gotthard von Manteuffel (1690–1763)
|
See artikkel on Eestimaa maanõunikust; Venemaa keisririigi sõjaväelase kohta vaata Gotthard Johann von Manteuffel (sõjaväelane). |
Gotthard Johann von Manteuffel (1690–1763) oli Eestimaa maanõunik, mõisnik.
Ta oli muu hulgas Muuga, Kiltsi, Palvere, Liivi, Pajaka, Puurmani, Jõgeva mõisa omanik. Ajavahemikul 1756–1763 rajas ta Puurmani mõisa lähedal Kursi kiriku juurde Manteuffeli kabeli.
1759. aastal sai ta riigikrahviks.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Gotthard Johann Zöge von Manteuffel sündis 1690. aastal Tallinnas Toompeal. Tema isa oli Rootsi ooberst Andreas Zöge von Manteuffel (1665–1706).
Temast sai Eestimaa maanõunik ja paljude mõisate omanik. Pärimisjärgselt kuulusid talle Muuga, Kiltsi, Palvere, Ravila, Liivi ja Pajaka mõis ning Riia lähistel Goldina ja Zoegenhof. Pärast abiellumist lisandusid Puurmani, Härjanurme ja Pakaste mõisa ning hiljem ostis Manteuffel juurde ka veel Jõgeva mõisa. Nendest neljast moodustas Gotthard Johann 1756. aastal Manteuffelite majoraatmõisa. Rendilepingu alusel oli Manteuffel ka Tallinna toomkirikule kuulunud Mõigu lauamõisa haldaja. Lisaks oli mehel majad Toompeal praeguse Toom-Kooli 13 alal, praeguse balletikooli kohal ja Toomkiriku kõrval Rahukohtu tänav 1.
Väljapaistvate saavutuste eest annetas Saksa-Rooma keiser Franz I ja Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna Gotthard Johann Zöge von Manteuffelile 1759. aastal riigikrahvi tiitli ning perekond sai endale krahvivapi. Lisaks loobus mees edaspidiselt nimeosast Zöge, kasutades krahvitiitliga koos vaid nime Manteuffel. Samal aastal lasi krahv Gotthard Johann von Manteuffel Tallinna toomkirikusse ehitada perekonna looži ning majoraadi peamõisa, Puurmani lähistele Kursi kirikusse perekonna kabeli.
Krahv Gotthard Johann suri 1763. aasta hilissügisel Puurmanis. Ta sängitati Kursi kabeli hauakambrisse, kuid tõenäoliselt lasi abikaasa ta kümme aastat hiljem üle viia Mõigusse rajatud surnuaia vastvalminud suursugusesse Manteuffelite kabelisse.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema abikaasa oli tallinlanna Margarethe Elisabeth von Güntersberg (1692–1780), kellega Gotthard Johann abiellus 1713. aastal. Abikaasa tõi perre kaasavarana Puurmani, Härjanurme ja Pakaste mõisa. Abielupaaril sündis 14 last: 6 poega ja 8 tütart. Poegadest vanim oli Andreas Gotthard von Manteuffel (1714–1768), kellest põlvneb krahvide Manteuffelite Liivimaa haru. Kolmas poeg, Karl Reinholdist sai aga Ravila krahvi, kirjamees Peter August Friedrich von Manteuffeli isa. Abielust sündis ka Anna Margaretha Zöge von Manteuffel.
Pärast Gotthard Johanni surma eraldas lesk Mõigu mõisast maa-ala Toomkiriku koguduseliikmete kalmistu loomiseks, kuhu ühena esimestest lasi ehitada Manteuffelite hauakambriga kabeli. Lisaks eraldas Margarethe Elisabeth Toompea majadekompleksist hooned tollel ajal aadlike rüütlikooliks kujunevale Toomkoolile.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Marika Jürgenson "Saare mõisa Mannteuffellid", Menu Meedia, 2019
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Gotthard von Manteuffel veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"