Üldine õhuringlus

Üldise õhuringluse lihtsustatud mudel

Üldise õhuringluse lihtsustatud skeem

Maa üldine õhuringlus ehk globaalne õhu tsirkulatsioon atmosfääris on kogu Maa atmosfääri haarav õhuvoolude püsiv süsteemne ringlus. Õhu ringlemise ülalpidavaks energiaallikaks Maal on Päike. Süsteemsad õhuvoolud atmosfääris mõjutavad soojuse jaotumist Maal.

Maapind soojeneb päikesekiirguse mõjul sõltuvalt päikese kiirte langemisnurgast.

Kõige rohkem saab Maa päikesekiirgust ekvaatori piirkonnas, kus päike on terve aasta jooksul horisondi suhtes väga kõrgel ja kaks korda aastas seniidis. Päev kestab seal umbes 12 tundi.

Kõige vähem saab Maa päikesekiirgust pooluste piirkonnas, kus vahelduvad umbes pool aastat kestvad polaarpäev ja polaaröö. Kuigi polaarpäeva jooksul paistab päike terve ööpäev, on päikese kiirte langemisnurk maapinnale väike, siis suurem osa päikesekiirgusest peegeldub maailmaruumi. Seda soodustab ka polaaralade lume ja jääga kaetud valge pind. Polaaröö ajal ei saa maapind üldse päikesekiirgust.

Õhurõhu erinevuste mõjul tekivad püsivad tuuled, mis puhuvad poolustest ekvaatori suunas. Coriolisi efekti mõjul muutuvad tuuled läänesuunaliseks ja neid nimetatakse idatuulteks. Liikudes ekvaatori poole, saab õhk üha rohkem soojust, soojeneb ja tõuseb üles, mistõttu tekib parasvöötmes madala õhurõhuga vöönd. Ekvaatori kohalt liigub külm ja raskem õhk troopikavöötme suunas ning langeb 30. laiuskraadidel alla. Seal tekib kõrge õhurõhuga vöönd. Troopikas liigub õhk nii ekvaatori kui ka parasvöötme suunas. Aga õhu liikumine ei toimu mitte põhjast lõunasse ja vastupidi, vaid muutub vastavalt tuule suunale Coriolisi efekti mõjul. Troopikast ekvaatori suunas puhuvad kagu- ja kirdepassaadid.

Troposfääri ülempiiril on õhu liikumise suunad täiesti vastupidised.

Üldist õhuringlust muudavad keerulisemaks tsüklonid ja antitsüklonid, orkaanid ja taifuunid, maismaa ja vee vahel tekkinud mussoonid ja muud kohalikud tuuled (briisid, mäe- ja orutuuled jne); tekivad ka väikesed õhukeerised – trombid jms.

Üldise õhuringluse mõjul toimub õhumasside liikumine, mis põhjustab ilma muutust: muutuvad õhutemperatuur, õhuniiskus, pilvisus jne.

Tuulte mõjul tekivad lained ja mõned hoovused, jäätriiv, tuuled mõjutavad ka pinnamoe kujunemist.