Gliwice

Gliwice
poola Gliwice saksa Gleiwitz
Gliwice raekoda
Gliwice lipp Gliwice vapp
Pindala: 133,9 km²
Elanikke: 171 023 (01.01.2023)
Koordinaadid: 50° 18′ N, 18° 39′ E

Gliwice (saksa keeles Gleiwitz) on maakonnaõigustega linn Lõuna-Poolas Sileesia vojevoodkonnas Ülem-Sileesia linnastus.

Gliwice asub Kłodnica jõe ääres.

Slaavi keeltes tähendab sõnatüvi gliw-, gliv- pinnast, mida iseloomustavad liivsavimullad ja märgalad. Lõunaslaavi keeltes tähendab sõna glive, gljive seent ja gljivice väikest seent.

Gliwicet on linnana esmamainitud 1276. aastal. Keskajal valitsesid seda Piastide soost Sileesia hertsogid. Mieszko IV valitsemisajal (1210–1211) kuulus Gliwice hertsogkonda, mille keskus oli Opoles ja Racibórzis, aga 1289 sai ta viimasest eraldunud hertsogkonna keskuseks. 1335 läks linn Böömimaa koosseisu ja sealtkaudu 1526 Austria Habsburgide võimu alla. Linna hakati nimetama saksapäraselt Gleiwitziks.

16. sajandil pidasid Habsburgid palju sõdu ja olid seetõttu suures rahahädas. Sellepärast rentisid nad Gleiwitzi Friedrich Zettritzile napi 14 000 taalri eest. Kuigi originaalleping pidi kehtima 18 aastat, pikendati seda 1580 veel 10 aastaks ja 1589 veel 18 aastaks.

18. sajandi keskel toimusid Sileesia sõjad, mille käigus Preisimaa kuningriik vallutas Habsburgidelt enamuse Sileesiast, sealhulgas Gleiwitzi. Pärast Napoleoni sõdu moodustati Sileesia provints, kuhu Gleiwitz kuuluma hakkas. Koos ülejäänud Preisimaaga läks Gleiwitz 1871 Saksamaa keisririigi koosseisu. 1897 sai Gleiwitz linnkreisiks ehk kreisi õigustega linnaks.

19. sajandil pani industrialiseerimine Gleiwitzi kiiresti arenema. Linna metallitööstusettevõtted edendasid ka teiste tööstusharude arengut. Sajandi lõpus oli Gleiwitzis 14 viinavabrikut, 2 pruulikoda, 5 veskit, 7 telliselöövi, 3 saeveskit, katusekivitehas, 8 kriiditehast ja 2 klaasikoda, samuti maagaasi tootmise ettevõte, katlatehas, õlle pudeldamise ettevõte, asfalditehas, mitu panka, säästu- ja laenuühingud ning börs. 1892 hakkasid linnas sõitma trammid. 1899 avati teater, mis sai kiiresti kuulsaks ja kus võis esinemas näha mitmest Euroopa osast pärit näitlejaid.

1911. aasta seisuga oli linnas 2 protestantlikku ja 4 katoliiklikku kirikut, sünagoog, kaevanduskool, klooster, haigla, 2 orbudekodu ja kasarm. Gleiwitzist oli saanud Ülem-Sileesia kaevandustööstuse keskus. Seal asus keiserlik valukoda, mis oli seotud masinatööstuse ja katelde tootmisega. Toodeti liha, juhtmeid, gaasitorusid, tsementi ja paberit.

Pärast Esimest maailmasõda puhkesid Sileesia ülestõusud, mida 1919–1921 toimus kolm. Esimene neist Gleiwitzini ei ulatunud, teine läks Gleiwitzist mööda ja kolmanda ajal poolakad piirasid Gleiwitzi, kuid ei suutnud seda vallutada. Rahvasteliit korraldas piirkondade kuuluvuse määramiseks rahvahääletuse. See toimus 20. märtsil 1921 ja 78,7% osalenutest hääletas Saksamaa koosseisu jäämise poolt.

31. augustil 1939 korraldas Saksamaa salapolitsei libarünnaku Gleiwitzi raadiojaamale ja saatis sellest eetrisse sõnumi, mis sai Saksamaale ettekäändeks järgmisel päeval Poolat rünnata. Sellest sai alguse Teine maailmasõda. Maailmasõja ajal 1944–1945 oli Gleiwitzi lähedal üks paljudest Auschwitzi koonduslaagri all-laagritest.

Maailmasõja lõppedes läks linn Poola kontrolli alla ja nimetati ümber Gliwiceks. Sakslased aeti linnast vägivaldselt välja.

Gliwice arvati Katowice vojevoodkonda. 1998 toimus Poolas haldusreform, mille käigus senised väikesed vojevoodkonnad asendati suurematega. Gliwice on sellest ajast peale Sileesia vojevoodkonnas.

Linnas asub Sileesia Tehnikaülikool, kus on 32 tuhat üliõpilast. Gliwices on ka Poola Teaduste Akadeemia kolm allüksust: teoreetilise ja rakendusinfotehnoloogia instituut, keemiatehnoloogiainstituut ja süsinikukeemia osakond. Peale selle on seal teisigi riiklikult rahastatavaid või ärilistel alustel tegutsevaid rakendusteaduskeskusi: onkoloogiakeskus, anorgaanilise keemia instituut, tuletõkkematerjalide instituut, musta metallurgia instituut, värvilise metallurgia instituut ja keevitusinstituut.

Gliwices asub 118 m kõrgune puidust raadiomast, mida peetakse maailma kõrgeimaks puitehitiseks.

Vaata ka

• Gliwice Piast

Välislingid

• Gliwice koduleht