Püha Gertrudi kabel
Püha Gertrudi kabel oli keskajal sakraalhoone Tallinnas.
Pühale Gertrudile kui rändajate kaitsepühakule pühitsetud kabel ehitati väljapoole Tallinna linnamüüri, Suure Rannavärava ees asunud alale meremeeste teenimiseks 1438.–1450. aasta vahel. Riia peapiiskop Michael Hildebrand kinkis linnale ka püha Gertrudi reliikvia. Väidetavalt pidi vesi, kuhu reliikviat kasteti, katku vastu aitama. Hildebrand nõudis püha Gertrudi säilmeid 1506. aastal tagasi, kuna linn polnud neid katkuepideemia ajal kasutanud. Reliikvia viidigi edasi Riiga, kus sellele ehitati eraldi kabel.[1]
Kabelis teenis 1515. aastal vikaar Reymer Wintberch.
Pärast reformatsiooni, 1524. aastast kuni kabeli lammutamiseni 1535. aastal kasutasid seda ka Kalamaja eeslinna elanikud.
Kabel oli ehitatud paekivist. Hoone pikkus ei ületanud 13 meetrit ja hoone laius oli umbes 6 m.
Kabeli juures asus ka Gertrudi kalmistu ja kalatiik.
Uus Gertrudi kirik ehitati Kalamaja kalmistu lähedale, tegutses 1545–1571, põletati Liivi sõja ajal maha, ehitati uuesti 1602, põletati lõplikult 1710.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Mänd, Anu. "Saints' Cults in Medieval Livonia" (PDF). Lk 208. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 15.11.2023. Vaadatud 13.08.2024.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Heiki Suurkask, Tallinna eeslinnade keskaegsed kabelid ja kalmistud (ja rüüstajate hordid läbi aja), www.forte.ee, 16. märts 2014
- Robert Nerman, Kalamaja esimene kirik ehitati 1450, Eesti Päevaleht, 19. september 2002
- Hugo Peets, Tallinna eeslinnade keskaegsed kabelid ja kalmistud., Päewaleht, nr. 21, 22 jaanuar 1934
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- H. Peets. Püha Gertrudi kabel Tallinnas. Usuteadusline Ajakiri, 1933, nr. 3, lk. 74–81.