Suguelundid
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/1d/Bombus_alpinus_%26_polaris_genitalia.jpg/220px-Bombus_alpinus_%26_polaris_genitalia.jpg)
Suguelundid on reproduktiivelundkonna elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine. Suguelundites tekivad ja valmivad sugurakud. Kuna suguelundid on oma asukoha tõttu kuseelunditega tihedalt seotud, vaadeldakse neid anatoomilise tervikuna.
Mehe suguelundid
[muuda | muuda lähteteksti]Pikemalt artiklis Mehe suguelundid
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f2/Male_anatomy_numbers_1.png/220px-Male_anatomy_numbers_1.png)
Mehe sisesuguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed. Välissuguelundid on suguti ja munandikott.
Munandid (testis) on mehe sugunäärmed, milles tekivad mehe sugurakud – spermid – ja produtseeritakse meessuguhormoone. Munandid on ploomikujulised pisut lamendunud paariselundid, mis paiknevad kõhuõõnest väljaspool munandikotis ja on teineteisest eraldatud munandikoti-vaheseinaga. Munandis paiknevates seemnetorukestes toimub meessugurakkude ehk spermide areng, seemnetorukeste vahemikkudes aga produtseerivad näärmerakud meessuguhormooni.
Naise suguelundid
[muuda | muuda lähteteksti]Pikemalt artiklis Naise suguelundid
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/39/Female_anatomy_numbers_1.png/220px-Female_anatomy_numbers_1.png)
Naise sisesuguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Välissuguelundid on häbemekink, kõdisti, suured häbememokad ja väikesed häbememokad, mida koos nimetatakse häbemeks.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]![]() |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Suguorgan |