Francesco Araja
Francesco Domenico Araja (ka Francesco Domenico Araia; 25. juuni 1709 Napoli – u 1770 Bologna) oli itaalia helilooja, kes tegutses kapellmeistrina ka Venemaal.
Ta oli niinimetatud Napoli koolkonna ooperihelilooja, kes hakkas oopereid kirjutama alates 1729. aastast. Aastail 1735–1758 ja hiljemgi (1762) elas-töötas ta oma ooperitrupiga Peterburis ning käis ajuti Itaalias uusi lauljaid värbamas.
Talle kuulub Venemaal esimese itaalia ooperi lavastamise au: ooper "Armastuse ja vihkamise jõud" lavastati seal 1736. aastal (Milanos 1734), see ilmus V. K. Tretjakovski[küsitav] tõlkes ka vene keeles. 1755. aastal lavastati tema ooper "Tsefal ja Prokris" venekeelsele libretole (A. P. Sumarokov Ovidiuse järgi). Alates 1755. aastast kaasas ta itaalia ooperisse ka vene lauljaid.
Alates 1759. aastast elas ja töötas ta taas Itaalias.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]- Ooperid, sealhulgas
- "Kojamees Nino ehk Semiramid", 1737
- "Artaxerx", 1738
- "Selevk", 1744
- "Scipion", 1745
- "Mitridate", 1747
- "Bellerophonte", 1750
- "Pärjatud Jevdoxia", 1751
- allegooriline pastoraal vene külaelust "Rahu pelgupaik" (L'asilo della pace), 1748
- "Aleksander Indias", 1755
- oratooriumid
- kantaadid
- sonaat-kapritšo tšembalole jm.