Punamullad

Punamulla profiil

Punamullad ehk ferralliitmullad (ld. ferrum – raud + ld. alumen – alumiinium) on suure mittesilikaatse raud- ja alumiiniumoksiidisisaldusega mullad. Nad on punast, oranži vms sarnast värvi, mida põhjustab suur poolteisthapendite (Fe₂O₃ ja Al₂O₃) sisaldus. Vanasti nimetati neid troopika puna- või kollamuldadeks. WRB-süsteemis vastavad neile kaks suurt rühma: Ferralsols ja Plinthosols.

Punamullad on kujunenud troopikas kauaaegse (üle 2 mln aastat) kestva keemilise murenemise tulemusena seal, kus on kujunenud lateriitne murenemiskoorik. Punast värvust põhjustab raud- ja alumiiniumoksiidi rohkus, mille suur sisaldus võimaldab lähtekivimit kaevandada alumiiniumi toorainena.

Mulla tüsedus on üle 6, kohati üle 10 meetri. Palav ja väga niiske ekvatoriaalne või troopiline mereline kliima soodustab rikkaliku taimestiku kasvamist ja taimejäänuste kiiret lagundamist, aga igapäevased tugevad hoovihmad uhuvad tekkinud huumuse ülemistest mullahorisontidest välja. Samuti võtavad kõrged ja võimsad puud taimejäänuste lagundamisel vabanenud toitained taas kasutusele. Selletõttu on punamulla huumushorisont väga õhuke ja huumusevaene. Selle asemele tekib mulla ülemisse ossa valkjas leedehorisont. Punamullad võivad olla erineva happelisusega.

Keemilise murenemise käigus eemalduvad mullast keemilised elemendid järgmises järjekorras: alguses kaltsiumi, pärast naatriumi, magneesiumi, kaaliumi ja isegi räni ühendid (mineraalidest vabanenud ränihape H₄SiO₄). Siis tekib kaoliniitsavi, mille koostises domineerib väheaktiivse murenemise lõppsaadus savimineraal kaoliniid. Punamuldadele on iseloomulik väike neelamismahutavus, mille tõttu nad ei suuda toitaineid kinni hoida, ja see ka soodustab mulla läbiuhtumist.

Punamuldi on nimetatud huumusevaesteks ja väheviljakateks, kuid nende huumusesisaldus ja produktiivsus sõltub mullatüübist. Ka lõimise ja mullaprofiili ehitus sõltub mullatüübist.

Punamullad põllumajanduseks eriti ei sobi oma vähese viljakuse tõttu. Siiski on neid tänapäeval hakatud ulatuslikumalt kasutama, aga selleks on vaja põllule lisada lupja ja väetist, mistõttu seda tehakse eelkõige pisut jõukamates riikides, näiteks Brasiilias.

Punamuldade tüübid on Ferralsols, Alisols, Nitisols, Acrisols ja Lixisols.

Punamuldade levik

Punamuldade levik maailmas

Punamullad on levinud Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerika põhjaosas, vähem Kagu-Aasias. Nad katavad kogu maismaast umbes 17%. Austraalias on piirkondi, mis varem olid kaetud vihmametsaga, aga on nüüd muutunud nii kuivaks, et punamullast on saanud raudkivi.

Välislingid

• Märksõnu mullateadusest ja ökoloogiast Eesti Maaülikooli mullamuuseumi kodulehel