Mine sisu juurde

Fabian Gottlieb von Bellingshausen

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen)
Fabian Gottlieb von Bellingshausen
Sünniaeg Saaremaa (Venemaa keisririik)
Surmaaeg 13. jaanuar 1852 (Juliuse kalendris)
Kroonlinn
Alma mater
Autasud Püha Aleksander Nevski orden

Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen (Venemaal tuntud kui Faddei Faddejevitš, vene keeles Фаддей Фаддеевич Беллинсгаузен) (20. september (9. september vkj) 1778 Saaremaa, Lahetaguse mõis25. jaanuar (13. jaanuar vkj) 1852 Kroonlinn) oli baltisaksa päritolu meresõitja, Venemaa admiral. Ta juhtis aastatel 18191821 Antarktika ekspeditsiooni ja oli tõenäoliselt esimene kolmest 1820. aastal esimest korda Antarktise mandri rannikut näinud meresõitjast.

Bellingshausen oli üks Vene Geograafiaseltsi asutajaliikmeid.

Bellingshausen sündis Pilguse ja Lahetaguse mõisniku 2. järgu majori Fabian Ernst von Bellingshauseni (1735–1784) ja tema abikaasa Anna Katharina (neiupõlves von Folckern, u 1757−1825) kolmanda pojana, tema kaksikvend Otto Wilhem suri pooleteist aasta vanuselt läkaköhasse.

1789. aastal saadeti ta kõigest 10-aastaselt õppima Kroonlinna, Venemaa elitaarsesse mereväe kadetikorpusesse.

Teenistus Venemaa keisririigi mereväes

[muuda | muuda lähteteksti]

17971803 teenis ta mitšmanina Tallinnas Venemaa Balti laevastiku Tallinna eskaadris. 18031806 võttis ta kartograafina osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva Melpomena komandöriks. 1811. aastal määrati ta Balti laevastiku Riia eskaadri sõudelaevastiku flotilliülemaks Riias. 1812. aastal viidi ta üle teenistusse Mustale merele, kus määrati kõigepealt fregatt Minerva ja seejärel 1818. aastal fregatt Flora komandöriks.

Vaade Bellingshausenitele kuulunud Pilguse mõisale

Polaarekspeditsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

1819. aastal viidi Bellingshausen üle Kroonlinna, laeva Vostok komandöriks. Samal aastal saadeti keiser Aleksander I korraldusel välja kaks uut maadeavastusreisi, millest ühe teekond viis lõunamerede ja teine põhjamerede suunas. Bellingshausen juhatas põhjameredele suunduvat ekspeditsiooni.

Aastail 1819–1821 juhatas ta laevade Mirnõi (komandör Mihhail Lazarev) ja Vostok ümbermaailmareisi. Sel reisil jõuti ka Antarktise lähistele. Lõunapoolkera talvekuil uuriti Vaikset ookeani, avastati mitu saart Tuamotu saarestikus ja suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati Peeter I saar ja Aleksander I maa (tänapäeval tuntud Aleksander I saarena).

1821. aasta 5. augustil (vkj 24. juulil) jõudis Bellingshausen pärast 751 päeva pikkust maadeavastusreisi oma laevadega tagasi Kroonlinna. Pärast naasmist koostas Bellingshausen kolme aasta jooksul oma maadeavastusreisi kohta aruande, mis avaldati rahapuuduse tõttu keiser Nikolai I abiga alles 1831. aastal.[1]

Hilisem teenistuskäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast maadeavastusreisilt naasmist jätkas Bellingshausen 1821. aastal teenistust 15. laevastikuekipaaži komandörina. 1826. aastal määrati ta komandöriks laevasalgale, kuhu kuulusid laev Konstantin ja fregatt Jelena. Laevasalgale tehti ülesandeks korraldada Vahemerel kaadriväemeeskondade praktiline meresõiduväljaõpe, ülesande täitmise käigus ülendati Bellingshausen kontradmiraliks. 1828. aastal saadeti ta väljaõpetatud meeskonnaga vast puhkenud Vene-Türgi sõtta Mustale merele.

1829. aastal määrati ta meeskonnaga laevale Pariis. 6. detsembril 1830 nimetati Bellingshausen viitseadmiraliks ning kuni 1839. aastani teenis ta Tallinnas Balti laevastiku 2. flotilli divisjonikomandörina. 15. juulil 1839. aastal määrati ta Kroonlinna sõjakuberneriks ja sadamakomandandiks. 1841–1851 juhatas Bellingshausen Kroonlinna eskaadrit iga-aastastel Balti laevastiku õppustel. 1843. aastal ülendati Bellingshausen admiraliks. 1848. aastal sai temast Venemaa Balti laevastiku ülemjuhataja.

Aasta Kuupäev Auaste
1795
19. mai gardemariin
1797
1. mai mitšman
1804
jaanuar leitnant
1806
8. august kaptenleitnant
1816
2. märts 2. järgu kapten
1821
28. mai 1. järgu kapten
1821
5. august kapten-kommodoor
1826
6. detsember kontradmiral
1830
6. detsember viitseadmiral
1843
10. oktoober admiral
Bellingshauseni suguvõsa aadlivapp

Isaliini pidi põlvnes Bellingshausen XVI sajandil Lübeckist Saaremaale rännanud Bellingshauseni aadlisuguvõsast.

Ta abiellus 1826. aastal Anna Dmitrijevna Boikovaga (Bajkova) (1808–1892), kes oli pärit Pihkva kubermangu Velikije Luki maakonna Burehhino mõisast. Abielust sündis seitse last, kellest neli elas täisealiseks:

  • Elise; abiellus mereväeleitnant (hiljem salanõunik ja senaator) parun Paul Wilhelm Johann von Gerschauga (1821–1908)[2]
  • Katharina; abiellus Pihkva kubermangu mõisaomaniku polkovnik Aleksejeviga
  • Helena; abiellus 1) major Rokotoviga (suri 1868) ja 2) Bašenoviga
  • Peter (1834−?)
  • Maria (1836−1863)
Fabian Gottlieb von Bellingshauseni esivanemad
Kroonlinna sõjakuberner
Fabian Gottlieb von Bellingshausen
(1772–1852)
Major
Fabian Ernst von Bellingshausen
(1735–1784)
Pilguse ja Lahetaguse mõisnik
Provintsiaalassessor
Hermann Reinhold von Bellingshausen
Pilguse ja Lahetaguse mõisnik
Kapten
Hermann Friedrich von Bellingshausen
Pilguse ja Lahetaguse mõisnik
Hermann von Bellingshausen
Lahetaguse mõisnik
Sophia von Lode
Anna Sophia von Treyden ...
...
Gertruda Sophie von Bellingshausen
(1710–1778)
Kapten
Klaus von Bellingshausen
(surnud 1718)
Lahetaguse mõisnik
Hermann von Bellingshausen
Lahetaguse mõisnik
Anna Sophia von Stärck
Anna Maria von Poll
(surnud 1726)
Kuressaare komandant
ooberstleitnant
Otto Johann von Poll
(1635–1710)
Anna Elisabeth Natt och Dag
Anna Katharina von Folckern
(surnud 1825)
Saaremaa maapealik
Lorenz Johann von Folckern
(1717–1788)[3]
Johann von Folckern ...
...
Anna Christina Goetz ...
...
Anna Lovisa von Dünckel (Dünkeln)
(u.1739–1773)
... ...
...
... ...
...

Bellingshauseni nime ja tegevuse jäädvustamine

[muuda | muuda lähteteksti]
Bellingshauseni mälestussammas Kroonlinnas
Bellingshauseni mälestussammas Rio de Janeiros
Admiral Bellingshauseni kenotaaf Kroonlinna luteriusu (saksa) kalmistul
  • Lahetagusel ja Pilgusel on Bellingshauseni mälestuskivi, mis avati vastavalt 1968. ja 1978. aastal.
  • Mõkolajivis püstitati 1978. aastal Bellingshauseni mälestussammas Admiralide puiesteel endise Musta mere laevastiku staabi, praeguse Laevaehituse ja laevastiku muuseumi hoone juures seoses sellega, et ta elas ja töötas kaua aega selles linnas.[5]
  • Antarktika ekspeditsiooni 200. aastapäeva tähistamiseks anti tema nimi uue Antarktika ekspeditsiooni tarvis hangitud Eesti mootorpurjelaevale Admiral Bellingshausen.
  • Jaanuaris 2020 ilmusid postmark ja eriümbrik "Antarktika avastamine 200. Eesti–Vene ühisväljaanne".
  • 2020. aastal püstitati Bellingshauseni mälestussammas Venemaa polaarjaamas Bellingshausen.[7]

Tema järgi on nime saanud

  1. "Двукратные изыскания в Южном ледовитом океане и плавание вокруг света в продолжение 1819, 1820 и 1821 годов, совершенные на шлюпе "Восток" и "Мирный", под начальством капитана Беллингсгаузена, командира шлюпа "Восток", Peterburi, 1831
  2. Erik Amburgeri andmebaas. Nr 66606.
  3. "Erik-Amburger-Datenbank: Lorenz Johann von Folkern * 0.10.1717 Vologda † -2.3.1788". Originaali arhiivikoopia seisuga 23.01.2012. Vaadatud 10.03.2010.
  4. Достопримечательности Кронштадта. Памятник адмиралу Ф. Ф. Беллинсгаузену в Кронштадте
  5. Памятники моего города
  6. С мечтой о великих открытиях
  7. 7,0 7,1 Памятник Беллинсгаузену установят в Рио-де-Жанейро не позднее 2021 года ТАСС, 12.01.2020
  8. Asteroidi andmed IAU Minor Planet Center andmebaasil
  • Juske, Anto. Eestist pärit Antarktise avastaja F. v. Bellingshausen. Tallinn: 2003. (ISBN 9985-78-795-1)
  • Веселаго, Ф. Ф. Общий морской списокъ. Часть VI. Царствоване Павла I и царствование Александра I. А − Г. Санктпетербургь: Типография Морского Министерства, 1892. Lk 16−20 [1].

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]