JK Narva Trans
| Täisnimi | Jalgpalliklubi Narva Trans[1] | ||
|---|---|---|---|
| Asutatud | 1979 | ||
| Väljak | Narva Kreenholmi staadion | ||
| Mahutavus | 3000 | ||
| President |
 Nikolai Burdakov | ||
| Peatreener | Sergei Terehhov | ||
| Liiga | Premium liiga | ||
| 2024 | Premium liiga, 6. | ||
| Internet | Klubi koduleht | ||
| |||
JK Narva Trans on Eesti jalgpalliklubi, kes on mänginud Eesti Meistriliigas alates võistluse käivitumisest 1992. aastal.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]JK Narva Trans asutati 1979. aastal, kui klubi endine peatreener ja praegune president Nikolai Burdakov oli veel mängija. Toona kandis klubi nime FK Avtomobilist ning tegutses kohaliku bussiettevõtte toetusel. Kõikide nende aastate jooksul on Trans püsinud mängus tänu Burdakovi finantseerimisele ja raskele tööl, mille tulemusena on Narva saanud tugeva esindusmeeskonna välja panna ka kõige raskematel aegadel.[2][3]
FK Avtomobilist debüteeris Eesti NSV tugevaimas liigas 1984. aastal, kuid ei suutnud seal püsida ning langes hooaja lõpuks astme võrra madalamale. Sama saatus tabas klubi ka aastatel 1987 ja 1989.[2][3]
1989. aastal võeti nimeks Narva Autobaas ning kanti seda 1992. aastani, kuni muudeti Narva JK Transiks. Pärast 1991. aasta edukat hooaega lunastas klubi pääsme tagasi tugevaimasse seltskonda ja 1992. aastal debüteeris Trans iseseisva Eesti Meistriliigas.[2][3]
Klubi ajaloo seni edukaim aasta on 2001, kui Trans võitis karika, alistades finaalis Tallinna FC Flora. Pühendunud Transi fännid mäletavad toonase kapteni Oleg Kurotškini suurepärast lisaaja karistuslööki 50 meetrilt, mis ei jätnud Flora väravavahile muud võimalust, kui pall võrgust välja korjata. Toonane mälestusväärne võit tähendas klubile ajaloo esimest pääset UEFA karikasarja.[2][3]
Euroseiklus algas Transile kummaliselt, kui avamängus Rootsi meeskonna IF Elfsborg vastu anti narvalastele tehniline võit 3:0, sest külalised kasutasid registreerimata mängijat. Korduskohtumises Boråsis ei suutnud Trans ootamatut edu ära kasutada ning jäi alla 0:5.[2][3]
Transi eriskummalised juhtumid eurosarjas ei lõppenud 2001. aastal. 2003. aastal külastas Trans Belgradi klubi OFK Beograd. Mäng katkestati esimesel poolajal väljakule visatud gaasipommi tõttu. Õnnetuse käigus sai viga mitu olulist Narva mängijat. Pärast pausi kohtumine jätkus ja Beograd võitis 6:1. Juhtunust kohkunud Trans pöördus õigluse saamiseks UEFA poole ning jällegi anti narvalastele 3:0 võit. Beograd kaebas selle edasi ning UEFA otsustas, et paari edasipääseja selgub vaid Narva kodumängu tulemusena. Tallinnas A. Le Coq Arenal toimunud pingelise kohtumise võitis Beograd 5:3, kuid kuna seekord kasutas Trans registreerimata mängijat, muudeti esialgne tulemus 3:5 0:3 kaotuseks.[2][3]
.JPG){kind=spacer}
Koduliigas on Trans stabiilselt püsinud nelja parima meeskonna seas. Seni edukaim aasta oli 2006, kui Valeri Bondarenko juhtimise all saadi hõbemedalid. Kolmandal positsioonil on narvalased lõpetanud kuuel korral – 1995., 2005., 2008., 2009., 2010. ja 2011. aastal. 2008. aastal jäi Trans neljandale kohale, loovutades pronksmedalid samal aastal rahaliste probleemide tõttu laiali läinud Tallinna meeskonnale FC TVMK. TVMK lõpetas hooaja küll kolmandal real, kuid lõpptabelis langetati nad pärast hooaja lõppu viimaseks.[2][3]
Trans on võitnud kaks Tipneri karikat, 2001. ja 2018. aastal. Lisaks on võidetud Eesti Superkarikat (aastail 2007 ja 2008) ning olnud koduklubiks endistele koondislastele Sergei Zamorskile (4 mängu, 1 värav) ja Jevgeni Novikovile (13 mängu, 2 väravat). Jättes kõrvale maailmatähe Valeri Karpini, kes mängis Transis noorpõlves, on klubi suurim staar ja üks edukaim mängija Eestis olnud Maksim Gruznov. Ajakirjanikelt väravamasina hüüdnime saanud ründaja lõi 2001. aastal Transis koguni 37 väravat. Silmapaistev oli ka aasta 2007 kui nii Gruznov kui tema ründepartner Dmitri Lipartov püsisid koos Didier Drogba, Francesco Totti ja Cristiano Ronaldoga konkurentsis Euroopa kuldsaapa auhinnale.[2][3]
Staadion
[muuda | muuda lähteteksti]Trans peab kodumänge Narva Kreenholmi staadionil, mis mahutab kuni 3000 pealtvaatajat. Kuna staadion ei vasta UEFA nõuetele, peavad narvalased kasutama rahvusvahelisteks kohtumisteks muid mängupaiku (nt Rakvere staadion või Tallinna A. Le Coq Arena).[4]
Mängijad
[muuda | muuda lähteteksti]- Vaata ka: Kategooria:JK Narva Transi jalgpallurid
Praegune koosseis
[muuda | muuda lähteteksti]Märkus: Lipud näitavad rahvuskoondist vastavalt FIFA reeglitele. Mängijatel võib olla aga mitu kodakondsust.
|
|
Klubi duubelmeeskond on JK Narva Trans II.
Personal
[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
|
Saavutused
[muuda | muuda lähteteksti]- Meistriliiga (Alates 2014 Premium liiga)
Statistika ja loendid
[muuda | muuda lähteteksti]Varasemad liigahooajad ja karikavõistlused
[muuda | muuda lähteteksti]
| Hooaeg | Liiga | Koht | Me | Mä | Võ | Vi | Ka | Lv | Vv | Va | Pu | Suurim väravakütt | Karikas | Superkarikas |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Narva JK Trans | ||||||||||||||
| 1992 | Meistriliiga | 7. | 14 | 10 | 4 | 2 | 4 | 13 | 28 | −15 | 4 | Vitali Belski (3) | ||
| 1992/93 | Meistriliiga | 6. | 12 | 22 | 11 | 2 | 9 | 51 | 34 | +17 | 24 | Nikolai Toštšev (11) | 1/8-finaalid | |
| 1993/94 | Meistriliiga | 4. | 12 | 22 | 12 | 6 | 4 | 50 | 16 | +34 | 30 | Nikolai Toštšev Maksim Gruznov (14) |
Finalistid | |
| 1994/95 | Meistriliiga | 3. | 8 | 24 | 11 | 6 | 7 | 32 | 24 | +8 | 26 | Nikolai Toštšev (8) | Poolfinaalid | |
| 1995/96 | Meistriliiga | 5. | 8 | 24 | 8 | 6 | 10 | 33 | 32 | +2 | 19 | Boriss Nejolov (8) | Veerandfinaalid | |
| 1996/97 | Meistriliiga | 6. | 8 | 24 | 7 | 6 | 11 | 28 | 38 | −10 | 16 | Stanislav Kitto (9) | Poolfinaalid | |
| 1997/98 | Meistriliiga | 4. | 8 | 24 | 9 | 4 | 11 | 27 | 45 | −18 | 21 |  Dmitri Lipartov (8)
|
Poolfinaalid | |
| 1998 | Meistriliiga | 4. | 8 | 14 | 6 | 5 | 3 | 28 | 20 | +8 | 23 | Dmitri Lipartov (7)
| ||
| 1999 | Meistriliiga | 4. | 8 | 28 | 11 | 7 | 10 | 40 | 28 | +12 | 40 | Maksim Gruznov (13) | Veerandfinaalid | |
| 2000 | Meistriliiga | 5. | 8 | 28 | 12 | 7 | 9 | 64 | 40 | +24 | 43 | Maksim Gruznov (22) | 1/8-finaalid | |
| 2001 | Meistriliiga | 4. | 8 | 28 | 16 | 3 | 9 | 79 | 35 | +44 | 51 | Maksim Gruznov (37) | Võitjad | Finalistid |
| 2002 | Meistriliiga | 4. | 8 | 28 | 14 | 5 | 9 | 54 | 49 | +5 | 47 | Maksim Gruznov (24) | Poolfinaalid | |
| 2003 | Meistriliiga | 4. | 8 | 28 | 14 | 5 | 9 | 58 | 43 | +15 | 47 | Maksim Gruznov (16) | Poolfinaalid | |
| 2004 | Meistriliiga | 4. | 8 | 28 | 15 | 2 | 11 | 43 | 39 | +4 | 47 | Maksim Gruznov (9) | Poolfinaalid | |
| 2005 | Meistriliiga | 3. | 10 | 36 | 23 | 6 | 7 | 99 | 34 | +65 | 75 | Maksim Gruznov (26) | Poolfinaalid | |
| 2006 | Meistriliiga | 2. | 10 | 36 | 25 | 8 | 3 | 106 | 36 | +70 | 83 | Maksim Gruznov (31) | Poolfinaalid | |
| 2007 | Meistriliiga | 4. | 10 | 36 | 25 | 3 | 8 | 89 | 28 | +61 | 78 | Dmitri Lipartov (30)
|
Finalistid | Võitjad |
| 2008 | Meistriliiga | 3. | 10 | 36 | 16 | 8 | 12 | 62 | 54 | +8 | 56 | Nikolai Lõsanov (13) | Veerandfinaalid | Võitjad |
| 2009 | Meistriliiga | 3. | 10 | 36 | 23 | 7 | 6 | 82 | 29 | +53 | 76 | Aleksandr Tarassenkov (13) | Poolfinaalid | |
| 2010 | Meistriliiga | 3. | 10 | 36 | 23 | 7 | 6 | 67 | 31 | +36 | 73 |  Marius Bezykornovas (13)
|
1/8-finaalid | |
| 2011 | Meistriliiga | 3. | 10 | 36 | 22 | 7 | 7 | 107 | 29 | +78 | 73 |  Aleksandrs Čekulajevs (46)
|
Finalistid | |
| 2012 | Meistriliiga | 4. | 10 | 36 | 16 | 7 | 13 | 52 | 44 | +8 | 55 | Vladislav Ivanov (13)
|
Finalistid | Finalistid |
| 2013 | Meistriliiga | 7. | 10 | 36 | 11 | 3 | 22 | 39 | 55 | −16 | 36 | Albert Taar (7) | Poolfinaalid | |
| 2014 | Premium liiga | 8. | 10 | 36 | 6 | 10 | 20 | 37 | 79 | −42 | 28 | Viktor Plotnikov (9) | 1/16-finaalid | |
| JK Narva Trans | ||||||||||||||
| 2015 | Premium liiga | 6. | 10 | 36 | 14 | 7 | 15 | 50 | 46 | +6 | 49 | Vitālijs Ziļs (13)
|
1/64-finaalid | |
| 2016 | Premium liiga | 8. | 10 | 36 | 11 | 8 | 17 | 60 | 68 | −8 | 41 | Dmitri Prošin (14)
|
1/16-finaalid | |
| 2017 | Premium liiga | 5. | 10 | 36 | 13 | 6 | 17 | 46 | 63 | −17 | 45 | Dmitri Kovb (10)
|
1/32-finaalid | |
| 2018 | Premium liiga | 4. | 10 | 36 | 18 | 7 | 11 | 76 | 57 | +19 | 61 | Eduard Golovljov (23) | Poolfinaalid | |
| 2019 | Premium liiga | 6. | 10 | 36 | 13 | 9 | 14 | 57 | 49 | +8 | 48 | Eduard Golovljov (20) | Võitjad | |
| 2020 | Premium liiga | 8. | 10 | 30 | 6 | 7 | 17 | 31 | 49 | −18 | 25 |  Chinedu Charles Geoffrey (12)
|
Finalistid | Finalistid |
| 2021 | Premium liiga | 6. | 10 | 32 | 9 | 6 | 17 | 36 | 61 | −25 | 33 | Aleksandr Zakarljuka (10)
|
Poolfinaalid | |
| 2022 | Premium liiga | 7. | 10 | 36 | 10 | 8 | 18 | 43 | 58 | −15 | 38 |  Denõss Dedetško (12)
|
Poolfinaalid | |
| 2023 | Premium liiga | 8. | 10 | 36 | 12 | 2 | 22 | 32 | 64 | −32 | 38 | Tristan Koskor (16) | Võitjad | |
Euroopa
[muuda | muuda lähteteksti]
- 1UEFA määras 3:0 võidu Narva Transile, kuna Elfsborg kasutas diskvalifitseeritud mängijat.
- 2OFK Belgrade võitis kohtumise 6:1, kuid kuna mängu ajal visati suitsupomm väljakule, siis tulemus tühistati. Kuna teoga sai hakkama klubi linnarivaali toetaja, siis otsustati, et teise mängu tulemus loeb, mille Trans kaotas 3:5.
- 3OFK Beograd võitis kohtumise lisaajal 3:5, kuid kuna Transil oli pingi peal registreerimata mängija, siis tulemus tühistati ning OFK Beogradile määrati 0:3 võit.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Üldinfo
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 https://web.archive.org/web/20170805060136/http://fctrans.ee/et/klubi/klubi-ajalugu Klubi ajalugu
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Luik, Margus, toim (2009). Estonian Football 100 years / Eesti Jalgpalliliit (31 cm) (inglise). Tallinn: ML Agency. Lk 244-245. ISBN 978-9949-18-257-2.
{{cite book}}:|format=nõuab parameetrit|url=(juhend);|pages=ja|page=dubleerivad üksteist (juhend) - ↑ Narva Trans kaotas valusalt Soccernet.ee, 2. juuli 2009
- ↑ "Основной состав ФК "Нарва Транс"". JK Narva Trans.
- ↑ "JK Narva Trans".
{{cite web}}: eiran teksti "accessdate" (juhend) - ↑ https://www.transfermarkt.com/jk-trans-narva/mitarbeiterhistorie/verein/7130
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Koduleht
- JK Narva Trans Eesti Jalgpalli Liidu kodulehel