Esimene leedi

2021. aastast on Ameerika Ühendriikide esimene leedi Jill Biden

Esimene leedi (inglise keeles first lady, prantsuse keeles première dame) ehk esileedi on mittemonarhist (mees)riigipea abikaasa mitteametlik nimetus, mida kasutatakse peamiselt Ameerika Ühendriikide presidendi abikaasa kohta.

Ajalugu

Esimest korda on seda väljendit kasutatud 1838. aastal Martha Washingtoni (1731–1802) kohta, kes oli aastatel 1789–1797 olnud esimese Ameerika Ühendriikide presidendi George Washingtoni abikaasa. Teist korda kasutati seda Dolley Madisoni (1768–1849) kohta, kes oli aastatel 1809–1817 olnud neljanda USA presidendi James Madisoni abikaasa; siis kasutas seda USA kaheteistkümnes president Zachary Taylor Dolley Madisoni matusekõnes.

Hiljem hakati esimeseks leediks nimetama USA ametis oleva presidendi abikaasat ka tema eluajal. Seda tõendab näiteks 1863. aastast pärit päevikusissekanne Washingtonis liikunud kuulujuttude kohta, kus päevikupidaja on nimetanud esimeseks leediks Abraham Lincolni abikaasat Mary Todd Lincolni. 1860. aastal kasutas ajakiri Illustrated Monthly seda väljendit erandlikult ka USA presidendi James Buchanani õetütre Harriet Lane'i (1830–1903) kohta – Buchanan polnud abielus.

Sajandivahetuse paiku hakati USA ajakirjanduses esimeseks leediks nimetama ka teiste riikide riigipeade abikaasasid. Näiteks 1896. aastal nimetati esimeseks leediks Carmen Romero Rubiot (1864–1944), kes oli aastatel 1884–1911 Mehhiko presidendi Porfirio Díaze abikaasa, ja 1902. aastal nimetati esimeseks leediks Mary Caroline Greyd, kes oli aastatel 1898–1904 Kanada kindralkuberneri Gilbert Elliot-Murray-Kynynmoundi abikaasa.

Eesti esimene leedi

 Pikemalt artiklis Vabariigi Presidendi abikaasa

Eesti presidendi naissoost abikaasat on vahel küll esimeseks leediks nimetatud (eeskätt mitteformaalsetes tekstides), kuid seda nimetust on peetud Eesti oludes sobimatuks amerikanismiks.