Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond
NSV Liidu ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee embleem | |
Asutatud | 1978 |
---|---|
Tegevuse lõpetanud | 1991 |
Peakorter | Tallinn |
Asukoht | Pagari tänav 1 |
Tegevuspiirkond | Eesti NSV |
Juhtkond | ENSV RJK esimees |
Emaorganisatsioon |
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee |
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond oli Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee vastuluurega tegelenud struktuuriüksus, aastail 1978 kuni 1991.
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2011) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Organisatsiooniliselt allus ENSV RJK 2. osakond Eesti NSV RJK, oma tegevuses aga oli operatiivalluvus NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Teisele peavalitsusele.
Juhid ja struktuur
[muuda | muuda lähteteksti]- 2. osakonna ülem, vanemleitnant Elmar Vertman (1954);
- 2. osakonna ülema asetäitjad major Ivan Kinarov ja alampolkovnik Ilja Ziterov;
- 2. osakonna ülem, alampolkovnik[1] Nikolai F. Voronin (08.1954–1955);
- 2. jaoskonna ülem, polkovnik Jakov Kisseljov[2] (03.1960–03.1964);
- 2. osakonna ülem, polkovnik Endel Miller (1979–1981) ;
- 2. osakonna ülem, polkovnik Artur Rauba (1981- );
- 2. osakonna ülem, V. I. Gorbatšev (1986–1987);
- Vjatšeslav Trapeznikov[3], (1978–1980), 2. osakonna ülema asetäitja;
- Vladimir Västrik [4], (01.1982–02.1985,) 2. osakonna ülema asetäitja;
- Arne Käsper (1991–1992)[5]
- Lemmik Lehtmets[6]; –1991, 2. osakonna ülema asetäitja
- Vladimir Palejev [7], 2. osakonna ülema asetäitja
- 2. osakonna ülema asetäitjad:
- Endel Miller (06.1954[8]–03.1964); alampolkovnik Nikolai Semjonov (1971–1972); Vjatšeslav Trapeznikov (1978–1980); Juri Matšinski ( –1989); Vladimir Palejev (1989–1991)
- 1. jaoskond, jaoskonna ülem Vadim Jefremov (1984–1985)[9], Lemmik Lehtmets[6]
- 2. jaoskond
- 3. jaoskond
- 4. jaoskond, jaoskonna ülem Jefim Tšernjak (1969–1985)
- 5. jaoskond
- 6. jaoskond
- 7. jaoskond, jaoskonna ülem Vladimir Västrik (10.1978–01.1982)[4],Juri Lahtikov[10]
jaoskonna ülem Boris Naboka (1971–1978)[11], jaoskonna ülem Vjatšeslav Trapeznikov[3](1975–1977), jaoskonna ülem Oleg Tsõpun [12](1985–1990)
Täpsed andmed Eesti NSV RJK 2. osakonna struktuurist puuduvad, kuid kopeeris NSVL RJK Teisele peavalitsus ülesehitust.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1941, ENSV RJRK
[muuda | muuda lähteteksti]1941. aastal moodustatud Eesti NSV RJRKi 3. (vastuluure)osakond kontrollis välismaiseid luureteenistusi ja muuseas tegutses agaralt toimunud sakslaste ümberasumise (Umsiedlung) puhul, jälitades kõiki, kes olid avaldanud sellekohast soovi lahkuda Eestist.
- 3. (vastuluure)osakonna ülem riiklikku julgeoleku leitnant Nikolai Mihhailov, osakonnaülema asetäitjaks oli Venemaa eestlane (rahvuselt hant) Rudolf James(1897-1941)
- 3. (vastuluure)osakonna 1. jaoskond, ülem riiklikku julgeoleku nooremleitnant Aleksandr Vasjukov (1915–1941);
- 3. (vastuluure)osakonna 2. jaoskond, ülem riiklikku julgeoleku vanemleitnant Suhhanov[13];
1944–1946, ENSV RJRK
[muuda | muuda lähteteksti]ENSV RJRK 2. osakond – võitlus nõukogudevastase elemendiga ja võõrluurete agentuuriga[14],
- ENSV RJRK 2. osakonna ülem: Boriss Nazarov (1902–1974) 1944–1946;
- 2. osakonna ülema asetäitja: Viktor Tamm.
- 2. osakonna 1. jaoskond
- 2. osakonna 2. jaoskond – operatiivvolinik, vanemoperatiivvolinik (1956–12.1985) Jaan Männiste (sünd 14.03.1930 Eesti, Pärnu)
- 2. osakonna 3. jaoskond
- 2. osakonna 4. jaoskond
- 2. osakonna 5. jaoskond, 1946. aastal reorganiseeriti ENSV RJM 4. osakonnaks "riiklike kurjategijate tagaotsimine",
- 2. osakonna 6. jaoskond, 1945. aastal reorganiseeriti ENSV RJM B osakonnaks(operatiivtehnika kasutamine, daktüloskoopia- ja dokumendiekspertiisid, ja kuni 1950. aastani ka raadiomängude läbiviimisega välisluuretega
- 2. osakonna 7. jaoskond
- 2. osakonna 8. jaoskond, hiljem reorganiseeriti ENSV RJK operatiiv- ehk 7. osakonnaks
- 2. osakonna 9. jaoskond
- 2. osakonna ülema asetäitja: Viktor Tamm.
1946–1953, ENSV RJM
[muuda | muuda lähteteksti]- 1946 september – 1947 oktoober[15], polkovnik Nikolai Voronin, ENSV RJM 2. osakonna ülem[16],
- 1947–1950, Eduard Neelus, ENSV RJM 2. osakonna ülem;
- 1948 mai – 1950 juuli, Mihhail Filimonov, ENSV RJM 2. osakonna ülema asetäitja;
- 1950–1951, Mihhail Jakovlev, ENSV RJM 2. osakonna ülem;
- 1950–1952, Ivan Kinarov, ENSV RJM 2. osakonna ülema asetäitja;
- 1951[17]– 1953 mai[18], Gavriil Starinov[19],
- 1952–1953, Mihhail Krassman, ENSV RJM 2. osakonna ülema asetäitja;
- jaoskonnaülem Vassili Beljajev (november 1946 – veebruar 1952)
Eesti NSV SMi 1. osakond
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV Siseministeeriumi 1. osakond (vastuluure)
- vanemleitnant Elmar Vertman, osakonna ülem, 23. mai 1953 –;
- Ilja Ziterov, osakonnaülema asetäitja, märtsist 1953 –;
Eesti NSV MN RJK 2. osakond
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee
Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond – tegeles nii tegelike kui ka kahtlustatavate välisluure agentide jälgimisega nii kodu- kui ka välismaal.
- Nikolai Voronin, osakonna ülem, 1954– ;
- Elmar Vertman, osakonna ülem;
- 1. jaoskond
- 2. jaoskond
- 3. jaoskond
- 4. jaoskond
Eesti NSV MN RJK 4. osakond
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV RJK 2. osakond
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee
ENSV RJM vastuluuretegevus 1944–1953
[muuda | muuda lähteteksti]- Ülo Jõgi, Toomas Hellat, Toomas Rüütmann.
- 1947. aastal sügisel põgenes kalalaev Merituul Rootsi, laeva meeskonnaliige Friedrich Põld oli varem olnud metsavend ja tuli 1950. aastatel Rootsi luureagendina Eestisse tagasi, kus ta Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi poolt tabati ja lasti maha.
- Vastuluureoperatsioon Eesti Vabastamise Komitee.
Vastuluureoperatsioonid Abwehri vastu
[muuda | muuda lähteteksti]Vastuluureoperatsioonid SIS-i vastu
[muuda | muuda lähteteksti]1949. aastal alustas Secret Intelligence Service'i Balti osakonna juht Alexander McKibbin ja Alfons Rebane koos oma abide Väino Pärteli ja Ilmar Kaasiku operatsiooni "Jungle 1", mille vastu alustas Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakonna 2-N 1951. aastal moodustatud Spetsiaalne Erijaoskond SEJ (SOO (Spetsialnoje Operativnoje Otdelenije), (ülem Elmar Vertman) vastuluureoperatsioon Lürssen-Si, mille käigus organiseeriti Eesti territooriumil metsavendadena esinevad MGB ohvitserid ning värvatud agendid ja hävitajaagendid kehastasid legendeeritud metsavendade organisatsiooni, kasutades fiktiivseid metsavennapunkreid ja sovetivastase vastupanu legendi ja topeltagentideks värvatud luureagente raadiomängudeks: Raadiomäng Universitet/Raadiomäng Berkut.
- 24. aprill 1951 saadeti läbi Läti Eestisse Kornelius Meier (SIS varjunimi Georg), kes hukkumise asjaolud on senini ebaselged;
- 29. september 1951 saadeti läbi Läti Eestisse Märt Männik (SIS varjunimi Otto, RJM varjunimi operatiivjälitusdokumentides Mart Pedak), kes kasutas NSV Liidu passi Oskar Kase nimele ja Leo Audova (SIS varjunimi Ants), kes kasutas NSV Liidu passe Kalju Metsa ja Kadaka nimele, kelle tabamiseks avati Agentuurtoimik Universitet;
- Leo Audova vahistati 21. jaanuaril 1953, talle mõisteti surmanuhtlus sõjatribunalis Tallinnas ja hukati Moskvas Butõrka vanglas 15. juunil 1954;
- Märt Männik vahistati 3. veebruaril 1953, hakkas tegema kaastööd RJK ning vabastati karistusest NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe Kliment Vorošilovi erimäärusega;
- 1952. aasta kevadel heideti langevarjuga Eestisse ka Voldemar Kiik, kes ei kontakteerunud teadaoleva SIS luurevõrgustikuga ning naasis läbi NSV Liidu-Norra piiri.
- 20. aprill 1952 saadeti läbi Kuramaa Eestisse Eerik Hurma (SIS varjunimi Georg). Hurma vahistati 19. septembril 1952, talle mõisteti 19. märtsil 1953 surmanuhtlus sõjatribunalis Tallinnas ja hukati Moskvas Butõrka vanglas 14. juulil 1953;
- 12. septembril 1953 saadeti läbi Kuramaa Eestisse Nikolai Urm (Albert, Albert Saar)
Vastuluureoperatsioonid LKA vastu
[muuda | muuda lähteteksti]- 6.–7. mail 1954 heideti lennukilt langevarjudega Eesti territooriumile LKA poolt ette valmistatud eesti päritolu Hans Toomla (LKA varjunimi Artur) ja Kaljo Kukk (LKA varjunimi Karl), eesmärgiga koguda infot tegelikkusest ja Nõukogude armee Eestis dislotseeruvatest sõjavägeosadest. Kukk peeti ENSV RJK 2. osakonna poolt kinni ja Toomla hukkus kinnipidamisel. Toomla ja Kukk kaasasid infokogumisse Robert Hamburgi (varjunimi Ats). Kaljo Kukk mõisteti Leningradi sõjaväeringkonna sõjatribunalis surma.
- Pikemalt artiklis Operatsioon Redsox[20]
- Pikemalt artiklis Operatsioon AEROOT, Operatsioon AEBASIN
Tegevus siseriikliku vastupanuliikumise vastu
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti NSV riiklikud julgeolekuorganid tegelesid Eestis siseriikliku vastupanuliikumise hävitamisel kahel liinil: 1) aktiivse relvastatud vastupanu (metsavendluse) ja nende toetusbaasi likvideerimisel agentuuragentide ja operatiiv-tšekistlike sõjaliste operatsioonide teel ning 2) proaktiivse nõukogude võimule potentsiaalsete vastaste väljaselgitamise ning nende represseerimisega.
Proaktiivse vastupanuliikumise pärssimisel ja likvideerimisel kasutati julgeolekuorganite poolt aktiivselt Eesti NSV sise(julgeolekuorganite alluvuses olevaid kartoteeke ja operatiiv-tšekistlike allasutuste poolt pidevat võimalike "riiklikule julgeolekule ohtu kujutavate" isikute kohta kogutavat informatsiooni salajastelt kaastöötajatelt ja informaatoritelt.
1947. aastaks oli ENSV RJM välja töötanud NSV Liidu julgeolekuorganites välja kujunenud eeskirjadele "riigivastase tegevusega kompromiteerinud isikute" arvestussüsteemi, kuhu kanti 44 kategooriat isikute kohta, keda tuli lugeda kompromiteerituiks:
|
|
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 467
- ↑ https://shieldandsword.mozohin.ru/personnel/kiselev_ya_p.htm
- ↑ 3,0 3,1 Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 723, 29.01.2003
- ↑ 4,0 4,1 05.02.2004. a teadaanne nr 773
- ↑ Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... teadaanne nr 57
- ↑ 6,0 6,1 19.02.2004. a teadaanne nr 525
- ↑ 04.04.2007. a teadaanne nr 601
- ↑ Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjadega autasustamise kohta Tallinna saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 10. aastapäeva puhul. Viljaka ja laitmatu töö eest, seoses Tallinna saksa fašistlikest vallutajatest vabastamise 10. aastapäevaga, autasustada Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga järgmisi töötajaid: Miller, Endel Ivani p. Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee osakonna ülema asetäitja, Eesti NSV Teataja, nr 13, 20. oktoober 1954. lk 257
- ↑ 20.02.2004. a teadaanne nr 439
- ↑ RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS J. Lahtikovi kassatsioonkaebuse läbivaatamine elamisloa andmisest keeldumise asjas
- ↑ 17.02.2004. a teadaanne nr 571
- ↑ Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite... KAITSEPOLITSEIAMETI TEADAANNE NR 737,28.01.2003
- ↑ Margus Lääne, Valdur Ohmann, Kuidas komprat koguti? NKGB infoallikad 1941. aastast osaliselt säilinud operatiivandmete põhjal[alaline kõdulink], Tuna, 2007 nr 4, lk 92
- ↑ Aruanne Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee 2. vastuluureosakonna tööst 1955. aastal[alaline kõdulink], KGB 2. vastuluureosakonna aruanne 1. aprill 1954 – 1. aprill 1955
- ↑ Петров Н.В., Воронин Николай Васильевич (1913–1985), Кто руководил органами госбезопасности: 1941-1954. М. : Междунар. о-во «Мемориал»: Звенья, 2010.
- ↑ Воронин, Николай Васильевич, Кадровый состав органов государственной безопасности СССР
- ↑ Jaak Pihlau, EESTI LÄHIAJALOOST: KUIDAS LOODI ENSV MN JUURES ASUV RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE, AKADEEMIA, 13. AASTAKÄIK 2001 NUMBER 3, lk 460
- ↑ Петров Н.В. Кто руководил органами госбезопасности: 1941-1954., М. : Междунар. о-во «Мемориал»: Звенья, 2010.
- ↑ Старинов, Гавриил Григорьевич. (1903 – 23.06.1994, Таллин, Кадровый состав органов государственной безопасности СССР
- ↑ Koodnimi Redsox, Delfi.ee, 20.01.2017
- ↑ Spravotšnik. O dokumentalnõh materialah, imejuših operativno-tšekistskoje znatšenije, nahodjašihsja na hranenii v Tsentralnom Gosudarstvennom Arhive Èstonskoj SSR i ego filiale. Tallinn, 1947, lk 6–7
- ↑ Margus Lääne, Valdur Ohmann, Kuidas komprat koguti? NKGB infoallikad 1941. aastast osaliselt säilinud operatiivandmete põhjal[alaline kõdulink], Tuna, 2007 nr 4
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 4. osakonna tööst 1. IV 1954–1. V 1955. ja 1955. a. Tallinn, 1999.
- Aruanne Riikliku Julgeoleku Komitee 2. vastuluureosakonna tööst 1955.a. Tallinn, 1998
- Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 2. ja 4. osakonna tööst 1956. a. Tallinn, 2000
- Aruanded Eesti NSV MN juures asuva RJK 2. ja 4. osakonna agentuur- ja operatiivtöö kohta 1957. aastal. Tallinn, 2002.
- Aruanded Riikliku Julgeoleku Komitee 2. ja 4. osakonna tööst 1958. aastal. ISBN 9985951034,Ilmumisaasta: 2005
- Hans Salm, "Luurekooli metskassid", ISBN: 9789985984307, 2008
- "Hirmus Ants. Bandiit, kangelane, legend", kirjastus: AJA LOOD, 2010, ISBN 9789949210688
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- E s i t i s ENSV MN juures asuva Riikliku Julgeolekukomitee 4. osakonna töö tulemuste kohta ajavahemikul 1. IV 1954 – 1. IV 1955
- Aruanne Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva RJK 4. osakonna agentuur- ja operatiivtöö kohta 1955. aastal
- A R U A N N E Eesti NSV MINISTRITE NÕUKOGU juures asuva RIIKLIKU JULGEOLEKU KOMITEE 2. VASTULUUREOSAKONNA TÖÖST 1955. aastal