Vierchniadźvinsk

Vierchniadźvinsk
	[ 'Vierhnjadzvinsk ]
valgevene	Верхнядзьвінск * / Vierchniadźvinsk *transkriptsioon: Verhnjadzvinsk
vene	Верхнедвинск (Verhnedvinsk)
	Vierchniadźvinski lipp Vierchniadźvinski vapp
	Elanikke: 6870 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 55° 46′ N, 27° 56′ E

See artikkel räägib linnast; jõe kohta vaata artiklit Drysa jõgi

Vierchniadźvinsk (transkribeerituna Verhnjadzvinsk) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Vierchniadźvinski rajooni halduskeskus. Poola keeles Wierchniedźwińsk, ka Dryssa. Linn asub Daugava kaldal, paigas, kus Daugavasse voolab Drysa jõgi. Linnast veidi eemal asub Połacki–Daugavpilsi raudtee ääres Vierchniadźvinski raudteejaam. 1962. aastani kandis linn nime Drysa.

Linnas on puidutööstus, kergetööstus, toiduainete tööstus, ehitusmaterjalide tootmine. Vierchniadźvinsk on traditsioonilise tikandikunsti keskus. Lisaks kolmele keskkoolile asuvad Vierchniadźvinskis veel laste spordikool ja kunstikool. Antakse välja ajalehte «Дзьвінская праўда». Linnas on kultuurimaja ja raamatukogu. Katoliku kirik aastast 1840, õigeusu kirik aastast 1819.

Ajalugu

Arheoloogiliste väljakaevamiste järgi on Vierchniadźvinskis elatud juba ammu. Drissat on esmamainitud 1366. aastal, mil sinna rajati kindlus. Drissast kujunes tasahilju kaubanduskeskus. Aastal 1772 sattus asula esimesel Poola jagamisel Venemaa koosseisu, aastal 1777 sai asulast linn. Aastal 1812 asusid seal Barclay de Tolly väed (Drissa laager). Drissa oli Vitebski kubermangu Drissa maakonna halduskeskuseks.

Aastal 1866 rajati Drissa lähedusse raudtee. Vierchniadźvinski raudteejaam kujunes tähtsaks lina väljaveo punktiks. 1924. aastal liideti Valgevene NSV-ga, järgmisel aastal sai Drissast alev. Asula on taas linn aastast 1938.