Dezső Kosztolányi
Dezső Kosztolányi [d'äžöö k'ostolaanji] (29. märts 1885 Szabadka (tänapäeva Subotica Serbias) – 3. november 1936 Budapest) oli ungari kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija.
Elu
[muuda | muuda lähteteksti]Kosztolányi sündis Austria-Ungari riigis Szabadkas (praegu Subotica Serbias). Tema isa Árpád Kosztolányi (1859–1926) oli gümnaasiumi matemaatika-füüsikaõpetaja ja hiljem direktor, ema oli prantsuse päritolu Eulália Brenner (1886–1948), kes põlvnes apteekriperekonnast.[1]
Ta käis koolis oma sünnilinnas, ent konfliktide tõttu õpetajaga visati ta koolist välja ning ta lõpetas õpingud eraõpetaja juures.
1903. aastast õppis ta Budapesti Ülikooli filosoofiateaduskonna ungari-saksa eriharus. Pärast esimest aastat jätkas õpinguid Viinis, kuid naasis mõne kuu pärast pettunult Szabadkasse ja hakkas ajalehe Báckai Hírlap kaastööliseks.[2] 1905. aastal naasis ta Budapesti, kus tutvus mitme hiljem tuntud kirjaniku ja luuletajaga (Mihály Babits, Gyula Juhász, Frigyes Karinthy, Milán Füst). Õpingud ülikoolis jäid siiski lõpetamata, temast sai Budapesti ajalehe Budapesti Napló kaastööline.
1913. aastal abiellus ta näitleja Ilona Harmosiga, 1915. aastal sündis poeg Ádám.
1920. aasta Trianoni rahulepingu tulemusel ei olnud tema sünnilinn enam Ungari territooriumil ning ta oli lahutatud oma vanemaist.
1931. aastal sai ta Ungari PEN-klubi esimeseks presidendiks.
Kosztolányi suri 1936. aastal suulaevähki.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Kosztolányi oli väga viljakas kirjanik. Ta ka tõlkis inglise, saksa ja prantsuse keelest ungari keelde.
Eesti keeles ilmunud teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Nero, verine luuletaja" ("Nero, a véres költő", tõlkinud Edvin Hiedel), Varrak 2000, ISBN 9985302176
- "Häälitsev loodus. Sulejoonistused" (tõlkinud Ene Asu-Õunas ja Kaur Mägi), Loomingu Raamatukogu 16–17, 2002, ISBN 9985853113
- "Kornél Esti paljastamine" (tõlkinud Edvin Hiedel), Varrak 2004, ISBN 9985309006
- "Anna Édes" (tõlkinud Reet Klettenberg, Loomingu Raamatukogu 16–19, 2014, ISBN 9789949514571
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Zoltán Hafner, Järelsõna. – Nero, verine luuletaja. Tallinn: Varrak, 2000, lk 227.
- ↑ Zoltán Hafner, Järelsõna. – Nero, verine luuletaja. Tallinn: Varrak, 2000, lk 228.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Dezső Kosztolányi (info ungari keeles)
- "Nero, a véres költő" ("Nero, verine luuletaja", ungarikeelne täistekst)