Daugavpilsi Borissi ja Glebi katedraal

Daugavpilsi Borissi ja Glebi katedraal
	Daugavpilsi Borissi ja Glebi katedraal
Riik	Läti
Asukoht	Daugavpils
Ehituse algus	1903
Ehituse lõpp	1905
Koordinaadid	55° 52′ 14″ N, 26° 32′ 16″ E

Daugavpilsi Borissi ja Glebi katedraal (läti keeles Daugavpils Borisa un Gļeba pareizticīgo katedrāle) on Läti Õigeusu Kiriku Daugavpilsi ja Rēzekne piiskopkonna katedraal Lätis Daugavpilsi linnas Jaunbūve linnaosas aadressil Tautas iela 2. Mahutavuselt (5000 inimest) on katedraal suurim kirik Lätis.^[1]

Kirikuhoone

Pseudovene stiilis hoone on projekteerinud arhitekt M. Pozarov. Kirikuhoone pikkus on 40, laius 20 meetrit ja kõrgus 16 meetrit (koos torniga 56 meetrit). Katedraali kaunistavad kolm torni, kullatud kupleid on kümme. Hoone katusel paikneb kellatorn nelja kellaga. Apsiid on hulknurkne.

Kirik on kolme lööviga, lööve eraldavad 14 sammast. Peaaltar on pühitsetud Borissile ja Glebile. Kirikus asub kolmekorruseline tammepuust ikonostaas, mille ikoonid on koopiad Viktor Vasnetsovi loodud ikonostaasist Kiievi Vladimiri katedraalis.

Ajalugu

Praeguse katedraali kohale rajas esimese õigeusu kiriku kindralkuberner Konstantin von Kaufmann. Aastal 1903 otsustati Polotski piiskopkonna valitsuses rajada selle asemele Daugavpilsi kindluse garnisonile uus kirik. Ehitustööd algasid 1904. aastal ja hoone valmis aastal 1905. Vana rauast kirikuhoone viidi Jersikasse. Hoone ehitust rahastas armee.

Kirik pühitseti 25. juunil 1905 (vana kalendri järgi 12. juunil). Ehkki Esimese maailmasõja ajal toimusid kirikus pidevalt palvused, algasid regulaarsed jumalateenistused alles aastal 1922, mil sealseks vaimulikuks oli preester Augusts Pētersons (hilisem Läti metropoliit Augustins (Pētersons)). Varem viisid kirikus jumalateenistusi läbi teiste koguduste preestrid; põhiliselt aga Daugavpilsi Aleksander Nevski kiriku vaimulik isa Odelski. Sõja ajal kannatada saanud kirikut remonditi korduvalt (aastail 1922–1923 taastati katus, aastail 1926–1927 vahetati see uue vastu, aastail 1930–1931 taastati aga kannatada saanud interjöör.

Aastal 1925 hakati kirikus kaks korda kuus pidama lätikeelseid jumalateenistusi. Aastal 1938 ordineeriti kirikus ametisse Läti Õigeusu Kiriku Jersika vikaarpiiskopkonna piiskop Aleksander. Piiskopi residentsiks sai sama kirik; sellest ajast peale oli Daugavpilsi Borissi ja Glebi kirik katedraal.

Pärast Teist maailmasõda laastasid kirikut kahel korral tulekahjud. Toonane kiriku eestseisja Nikolai (ametis aastail 1951–1984 juhtis kiriku taastamistöid; tema eestvedamisel istutati kiriku ümber ka puud.

Vahepeal katedraali staatuse kaotanud kirikust sai taas katedraal aastal 1989, mil avati taas Daugavpilsi vikaarpiiskopkond ja uueks Daugavpilsi piiskopiks sai Aleksandr (Kudrjašov).

Kirikut remonditi põhjalikult aastail 2004–2008. Remonditööde käigus kullati taas üle ka katedraali oma esialgse välimuse kaotanud kuplid.

Viited

↑ Петровский, Юрий Даугавпилсский кафедральный собор Святых благоверных князей Бориса и Глеба отмечает свое 100-летие. «Наша газета» 2005 год, № 59 (343).

Välislingid

[1] Петровский, Юрий Даугавпилсский кафедральный собор Святых благоверных князей Бориса и Глеба отмечает свое 100-летие. «Наша газета» 2005 год, № 59 (343).

[1]