Christopher Tolkien
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Jaanuar 2025) |
| Christopher Tolkien | |
|---|---|
| Sünninimi | Christopher John Reuel Tolkien |
| Sündinud |
21. november 1924 Leeds, Inglismaa |
| Surnud |
16. jaanuar 2020 (95-aastaselt) Draguignan, Prantsusmaa |
| Alma mater | Ofxfordi Ülikooli Trinity College |
| Elukutse | toimetaja, illustraator, inglise filoloog |
| Tuntud teoseid |
"Silmarillion" (toimetajana) Hervöri ja Heiðreki saaga (tõlkijana) |
| Tunnustus | Bodley medal (2016) |
| Abikaasa |
Faith Faulconbridge Baillie Klass |
| Lapsed | Simon Tolkien, Adam Tolkien, Rachel Tolkien |
| Sugulased | J. R. R. Tolkien (isa), Edith Tolkien (ema), John Tolkien (vend), Priscilla Tolkien (õde) |
Christopher John Reuel Tolkien (21. november 1924 – 16. jaanuar 2020) oli briti filoloog ja toimetaja, kes on tuntud eeskätt kui oma isa J. R. R. Tolkieni surma järel ilmunud teoste toimetaja ja avaldaja.[1]
Sarnaselt isaga oli ta lektor Oxfordi Ülikoolis ja mõlemad spetsialiseerusid teadlastena vana- ja keskinglise keelele.[2]
Tema toimetatud teoste hulka kuuluvad näiteks "Silmarillion" ja 12-köiteline sari "The History of Middle-earth" (Keskmaa ajalugu). Samuti joonistas ta maakaarte "Sõrmuste isanda" sarja tarbeks.[3]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Lapsepõlv ja haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Tolkien sündis 1924. aastal Inglismaal West Yorkshire'i krahvkonnas Leedsis John Ronald Reueli ja Edith Mary Tolkieni (neiupõlvenimega Bratt) kolmanda ja noorima pojana.[4][2] Ta vennad olid John Francis Reuel (1917–2003) ja Michael Hilary Reuel (1920–1984). 1929. aastal sündis perre lisaks tütar Priscilla Mary Anne Reuel (1929–2022).[viide?] Christopheri isa töötas töötas Christopheri sünni ajal Leedsi Ülikoolis inglise keele professorina.[1] Varases lapsepõlves luges isa talle ette katkendeid "Kääbikust"; viidates oma isa kirjanduslikule tegevusele on Christopher öelnud, et kasvas üles Keskmaal ning "Silmarillionis" esinevad linnad olid tema jaoks "reaalsemad kui Babülon".[5]
1925. aastal sai J. R. R. Tolkien professorikoha Oxfordi Ülikoolis, misjärel kolis pere ümber Oxfordi. Christopher õppis alul erakoolis Dragon School ja seejärel Berkshire'i krahvkonnas Cavershamis asunud roomakatoliku The Oratory School'is.[1] 17-aastaselt läbis ta Oxfordi Ülikooli Trinity College'is lühendatud kraadieelõppe programmi.[5] Teise maailmasõja ajal asus ta 1943. aasta juulis Kuninglikku õhuväkke ning saadeti sama aasta novembris piloodikoolitustele Lõuna-Aafrikasse.[viide?] Väeteenistuse ajal saatis isa Christopherile arvustamiseks peatükke "Sõrmuste isandast".[2][5] 1945. aasta esimeses pooles naasis ta Suurbritanniasse ja teenis Shropshire'is.
Samal aastal astus ta oma isa kutsel[viide?] Oxfordi Ülikooli juures tegutsenud kirjandusklubi The Inklings liikmeks.[5] Lisaks ta isale kuulusid seltsi teiste hulgas näiteks C. S. Lewis, Owen Barfield, Charles Williams, Warren Lewis, Lord David Cecil ja Nevill Coghill. Pärast ilmasõja lõppu jätkas ta 1946. aastal inglise filoloogia õpinguid Oxfordi Ülikooli Trinity College'is.[viide?] 1949. aastal[viide?] bakalaureusekraadi tööga vanapõhja Hervöri ja Heiðreki saagast.[5]
Karjäär akadeemikuna ning isa pärandi haldjana
[muuda | muuda lähteteksti]1954. aastast töötas ta lektorina Oxfordi Ülikooli New College'is, lugedes loengukursuseid vanainglise, keskinglise ja vanapõhja keelte ning kirjandusest. Koos kirjandusteadlase Nevill Coghilliga andis ta välja kolm teost "Canterbury lugudest".[5] 1960. aastal avaldas ta koos kommentaaridega islandi keelest tõlgitud Hervöri ja Heiðreki saaga.[viide?]
Pärast J. R. R. Tolkieni surma 1973. aastal sai Christopherist isa pärandi haldaja. 1975. aastal lahkus ta lektoriametist New College'is, et pühenduda isa pärandiga tegelemisele.[5] 1977. aastal ilmus tema toimetatult "Silmarillion".[2] 1979. aastal annetas ta oma isa arhiivi Bodleiani raamatukogule Oxfordis; ta luges arhiivi kasutanud teadlaste töid ilmumiseelselt põhjalikult ja andis neile mahukat tagasisidet.[5] Samal aastal ilmus kunstiloomingut koondav "Picture by JRR Tolkien", aasta hiljem Christopher Tolkieni koostatud "Lõpetamata lood". Aastatel 1983–1996 ilmus Christopheri toimetatuna veel 12-köitelina "The History of Middle-earth", mis hõlmas endas täiendavaid isa avaldamata kirjutisi, poolikuid töid ja muid märkmeid. 2007. aastal ilmus "Húrini lapsed", 2017. aastal "Beren ja Lúthien".[5] Tema viimaseks teoseks oli 2018. aastal eraldiseisva raamatuna avaldatud "Gondolini hukk",[5] mille ta isa kirjutas 1917. aastal kaevikupalavikust toibudes.[4]
Lisaks J. R. R. Tolkieni Keskmaa-kirjutistele ilmusid Christopheri toimetatuna ja kommenteerituna ka isa keskinglise keelest tõlgitud rüütliromaan "Sir Gawain and the Green Knight, Pearl, and Sir Orfeo" (1975), vanainglise keelest 1926. aastal tõlgitud sangarieepos "Beowulf" (2014)[6], isa loengukogumik "The Monsters and the Critics, and Other Essays" (1983), "The Legend of Sigurd and Gudrún" (2009) ja "The Fall Of Arthur" (2013).[5]
Tolkieni loomingut uuriv kirjandusteadlane Dimitra Fimi on hinnanud Christopheri koostatud teoste teaduslikke kommentaare ning öelnud, et tema töö aitas valgustada J. R. R. Tolkieni loomeprotsessi.[3]
Eraldi tähelepanu on pälvinud tema kriitilised seisukohad Peter Jacksoni tehtud "Sõrmuste isanda" filmide aadressil.[5] Christopher on öelnud, et tema arvates läksid Jacksoni tõlgendused raamatutega vastuollu, tehes isa teostest märulifilmid. Tema sõnul on Tolkieni loomingu kommertsialiseerimine päädinud selle esteetilise ja filosoofilise väärtuse täieliku lahjenemisega.[3]
Märkimisväärse panuse eest kirjandusse anti talle 2016. aastal Bodley medal.[5]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]1951. aastal abiellus ta skulptor Faith Faulconbridge'iga. Paaril oli poeg Simon. 1964. aastal kolisid nad lahku[viide?] ning lahutasid 1967. aastal, mil Christopher abiellus Baillie Knapheisiga (neiupõlves Klass), kes oli varem olnud isa sekretär.[5] Neil oli kaks last: poeg Adam ja tütar Rachel.[5] 1975. aastal kolisid Baillile ja Christopher elama Lõuna-Prantsusmaale, algselt La Garde-Freinet'i ja seejärel Aupsi lähistele.[5]
On teada, et Christopherile ei meeldinud arvutid ning ta vandus, et ei kasuta kunagi e-kirju, kui seda just ebaseaduslikuks ei muudeta. Tihti saatis ta kirju faksi teel.[5]
Ta suri 2020. aasta jaanuaris 95-aastaselt.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Drout, Michael D. C. (2007). J.R.R. Tolkien Encyclopedia: Scholarship and Critical Assessment. Taylor & Francis. lk 663. ISBN 978-0415969420
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Katharine Q. Seelye & Alan Yuhas (16. jaanuar 2020). "Christopher Tolkien, Keeper of His Father's Legacy, Dies at 95". The New York Times (inglise). Vaadatud 21. jaanuar 2025.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Nicola Slawson (16. jaanuar 2020). "JRR Tolkien's son Christopher dies aged 95". The Guardian (inglise). Vaadatud 24. jaanuar 2025.
- ↑ 4,0 4,1 Machemer, Theresa (17. jaanuar 2020). "Christopher Tolkien, Son of J.R.R. Tolkien and 'First Scholar' of Middle-Earth, Dies at 95". The Smithsonian Magazine (inglise keeles). Vaadatud 18. september 2022.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 5,00 5,01 5,02 5,03 5,04 5,05 5,06 5,07 5,08 5,09 5,10 5,11 5,12 5,13 5,14 5,15 5,16 John Garth (20. jaanuar 2020). "Christopher Tolkien obituary". The Guardian (inglise). Vaadatud 24. jaanuar 2025.
- ↑ Alison Flood (19. märts 2014). "JRR Tolkien translation of Beowulf to be published after 90-year wait". The Guardian (inglise).