Aas-jürilill

Aas-jürilill
	; Aas-jürilill Cardamine pratensis
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Kapsalaadsed Brassicales;
Sugukond	Ristõielised Brassicaceae;
Perekond	Jürilill Cardamine;
Liik	Aas-jürilill;
Binaarne nimetus
	Cardamine pratensis; L.

Aas-jürilill (Cardamine pratensis L. subsp. pratensis) on ristõieliste sugukonda jürilille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Etümoloogia

Jürilille ladinakeelne nimi cardamine tähendab kressi.

Morfoloogia

Ta kasvab 40–60 cm kõrguseks. Lehed on 5–12 cm pikad ja neid on 3–15 tükki. Õisikud on 10–30 cm pikad, iga õie läbimõõt on 1–2 cm. Õiel on 4 kahvaturoosat, harva valget õielehte. Õied on väga nektaririkkad. Aas-jürilille vili on kupar. Taim talvitub risoomis.

Levila

Aas-jürilille levila on tsirkumpolaarne. Ta kasvab kõrgusel kuni 1700 m üle merepinna. Teda leidub kõikjal Euroopas, Põhja-Hiinas ja Koreas ning isegi Gröönimaal. Eestis on aas-jürilill tavaline.

Kasvukoht

Kõige paremini kasvab vee läheduses. Teda kasvatatakse aedades ilutaimena. Kanadas ja USA põhjaosas on ta aedadest vabasse loodusse pääsenud ja naturaliseerunud.

Alamliigid

Varem käsitleti aas-jürilille kollektiivliigina (Cardamine pratensis), hiljem eristati kaks alamliiki Cardamine pratensis pratensis (aas-jürilill) ja Cardamine pratensis paludosa (hambune jürilill).

Konsortsium

Aas-jürilille lehtedele muneb oma munad koiduliblikas.

Kasutamine

Taim sisaldab sinepiõli glükosiidi, mõruaineid ja C-vitamiini. Rahvameditsiinis kasutatakse aed-jürililleteed reuma ja teiste liigesehaiguste vastu, samuti neerude ja maksahaiguste korral.

Aas-jürilille nektarist toituvad koiduliblika valmikud. Seejärel muneb liblikas lillele oma munad ja röövikud toituvad taime rohelistest osadest. Teine putukas, kes aas-jürilillel elab, on harilik vahtlane (Philaenus spumarius).

2006. aastal oli aas-jürilill Saksamaa aasta lill. Saksamaal on ta ohustatud liik.

Välislingid

Hambune jürilill andmebaasis eElurikkus