Soomususs
| Soomususs | |
|---|---|
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Rõngussid Annelida |
| Klass |
Hulkharjasussid Polychaeta |
| Selts |
Phyllodocida |
| Sugukond |
Polynoidae |
| Perekond |
Bylgides |
| Liik |
Soomususs |
| Binaarne nimetus | |
|
Bylgides sarsi (Kinberg in Malmgren, 1866) | |
| Sünonüümid | |
| |
Soomususs (Bylgides sarsi) on mereline mitmeaastane hulkharjasuss, enamasti seotud avamere ja sügavamate vetega. Eestis on teda leitud harvalt mitmelt poolt, Soomes loetakse tema populatsiooni püsivaks[1].
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Soomusussi keha on kuni 3 cm pikkune, kollakas- või rohekashall ja suhteliselt lameda kujuga. Jäsendid ehk parapoodid on varustatud arvukate harjastega. Peas on mitu paari kombitsaid, kompimissarvi ja kaks paari silmi. Ussi selga katavad kahes kattuvas reas 14 paari ovaalseid või ümaraid poolläbipaistvaid soomuseid, mille alt ulatuvad igal segmendil välja erineva pikkuse ja kujuga harjased[2].
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Soomususs on tüüpiline mereloom, keda väga harva leitakse magevetest[3]. Liik on levinud põhjapoolkera Atlandi ookeanis ja Põhja-Jäämeres, Põhjameres ja Läänemeres. Läänemeres on tema elupaigad mere lõunaosast Soome lahe keskosani ja Selkämereni. Liik elab peamiselt sügavamal muda-, liiva- ja kruusapõhjal, kuid teda leidub kohati ka madalamas vees kivide ja vetikate vahel; ta ujub aeg-ajalt põhja lähedal vees.[2]
Ökoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Soomususs liigub ujudes, mööda substraati roomates ja võib kaevuda põhjasettesse[3]. Ta on eluviisilt röövloom, kes toitub hõljumist ja väikesest põhjaelustikust, suuremad isendid isegi vähikestest.[2]
Ta on külmaveeline loom ning eelistab elutegevuseks avamerealasid ja lainetusele mõõdukalt avatud merepiirkondi. Liik elab eelkõige mesotroofses veekeskkonnas, aga esineb ka oligotroofses vees. On kõrge reostustundlikkusega.[3] Soomususs ja kirpvähiline Monoporeia affinis on esimesed liigid, kes asustavad uuesti Läänemere sügavad osad, millest elustik on hapnikutaseme languse tõttu välja surnud[4].
Liigil on kehasisene viljastamine. Munad arenevad vastseteks talvehooajal emaslooma kehaõõnes. Kevadel ujuvad vastsed avavette, kus neist arenevad täiskasvanud.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Bylgides sarsi. - LAJI.FI
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Liejusukasjalkainen Bylgides sarsi. - LuontoPortti
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "J. Kotta. Võõrliikide kaardistamine rahvateaduse abil. Lõpparuanne. Eesti Mereinstituut, Tartu Ülikool, 2021" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 8. veebruar 2024. Vaadatud 6. märtsil 2024.
- ↑ M. Gogina, H. Nygård, M. Blomqvist, D. Daunys, A. B. Josefson, J. Kotta, A. Maximov, J. Warzocha, V. Yermakov, U. Gräwe, M. L. Zettler. The Baltic Sea scale inventory of benthic faunal communities, ICES Journal of Marine Science, Volume 73, Issue 4, March/April 2016, Pages 1196–1213,