Bojaar
|
See artikkel räägib Vene bojaaridest; Rumeenia bojaaride kohta vaata artiklit Bojaar (Rumeenia) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Juuni 2022) |
Bojaarid olid Vene ja Moskva vürstiriigi kõrgaadlikud 18. sajandi alguseni.
Bojaariseisus arenes 6. ja 7. sajandil slaavi vürstiriikide vürstide ihukaitsest družiinast. Algul oli bojaar vürsti poolt antav nimetus, hiljem päritav seisus. Mõnes vürstiriigis oli bojaaride mõjuvõim nii tugev, et see takistas tsentraliseeritud vürstivõimu kujunemist.
Kiievi-Vene riigi lagunemise järel, erineva ühiskonna arenguteega Ruteenia aladel oli bojaar keskajal väiketeenisaadel.
Bojaarid moodustasid Moskva vürstiriigis ja Moskva suurvürstiriigis suurvürstile ja tsaarile nõuandva bojaaride duuma, mille suurus oli algul 30 liiget, kuid Peeter I ajaks umbes 100 liiget.
Ivan Julm lasi 16. sajandil, isevalitsemise kehtestamise käigus palju bojaare hukata või küüditada, sest nad olid oma seisulike õiguste kärpimist kartes tsaari vastu vandenõusid sepitsema asunud. Bojaariseisuse kaotas lõplikult Peeter I 1711. aastal. Bojaaride duuma ülesanded läksid üle senatile.