Ninasarvik-aafrikarästik

Ninasarvik-aafrikarästik
	; Ninasarvik-aafrikarästik
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Alamhõimkond	Selgroogsed Vertebrata;
Klass	Roomajad Reptilia;
Alamklass	Soomussisalikud Lepidosauria;
Selts	Soomuselised Squamata;
Alamselts	Maolised Serpentes;
Infraselts	Alethinophidia;
Ülemsugukond	Colubroidea;
Sugukond	Rästiklased Viperidae;
Alamsugukond	Pärisrästiklased Viperinae;
Perekond	Aafrikarästik Bitis;
Liik	Ninasarvik-aafrikarästik;
Binaarne nimetus
	Bitis nasicornis; (Shaw, 1802)
	;
Sünonüümid
	Coluber nasicornis Shaw, 1802; Vipera nasicornis DAUDIN, 1803; Clotho nasicornis GRAY, 1842; Vipera hexacera Duméril & Bibron, 1854; Echidna nasicornis HALLOWELL, 1857; Cerastes nasicornis WAGLER, 1857 (fide HALLOWELL 1857); Echidna nasicornis HALLOWELL 1857; Bitis nasicornis BÜTTIKOFER, 1890; Bitis nasicornis Boulenger, 1896; Bitis nasicornis SCHMIDT, 1923; Bitis (macrocerastes) nasicornis LENK jt, 1999; Bitis nasicornis MCDIARMID, CAMPBELL & TOURÉ, 1999; Bitis nasicornis RÖDEL & MAHSBERG, 2000; Bitis nasicornis DOBIEY & VOGEL, 2007; Bitis (Macrocerastes) nasicornis WITTENBERG jt, 2014;

Ninasarvik-aafrikarästik (Bitis nasicornis) on rästiklaste sugukonda kuuluv mao liik.

Kirjeldus

Ninasarvik-aafrikarästiku keha on üpris suur ja jäme, üldpikkus (keha + saba) jääb vahemikku 72–107 cm. 2004. aastal on mainitud isendi maksimaalseks üldpikkuseks 120 cm. Emased ninasarvik-aafrikarästikud kasvavad pikemaks kui isased.

Ninasarvik-aafrikarästiku pea on lame ja kolmnurgakujuline ning ülejäänud kehaga võrreldes väike. Ninamiku eesotsal on neil 2 või 3 suurt ogalaadset soomust, nn sarvekest. Kael on peenike. Silmad on väikesed. Mürgihambad ei ole suured, harva on need pikemad kui 1,5 cm.

Keskkehal on 31–43 seljakilbise rida. Seljakilbised on nii jämedakoelised, et võivad maopüüdjatele, kes neid käsitleda soovivad, haavu tekitada. Kõhukilbiseid on 117–140, anaalkilbis on paaritu.

Paljunemine

Suguküpsete emaste ninasarvik-aafrikarästikute sugulise paljunemise vormiks on vivipaaria – graviidne emane võib eduka kandluse korral sünnitada 3–38 maopoega (märtsis-aprillis, Lääne-Aafrikas), Ida-Aafrikas kestab paljunemisperiood aasta läbi.

Levila

Ninasarvik-aafrikarästikuid võib kohata Guineas, Sierra Leones, Libeerias, Elevandiluurannikul, Ghanas, Togol, Béninis, Nigeerias, Kesk-Aafrika Vabariigis, Kamerunis, Ekvatoriaal-Guineas, Gabonis, Kongo Vabariigis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Lõuna-Sudaanis, Ugandas, Keenias, Tansaanias, Angolas ja Sambias.

Kokkupuuted inimestga

Inimestega kohtuvad need peamiselt öise eluviisiga maod harva. Neid on kirjeldatud kui häirimatuid, kuid kui vaja, siis ründavad äkitselt, ette hoiatamata, nii ees- kui külgsuunas.

Kui paljude madudega saab inimene kuidagimoodi hakkama neid sabast hoides, siis ninasarvik-aafrikarästikutega ilmselt mitte – nad on võimelised sabaseisust tõusma ja seejärel vajadusel hammustama (mürgihambad püstiasendis).

Ninasarvik-aafrikarästikute süljes olevad hemo- ja neurotoksilised ained on väiksema potentsiga (vähem mürgised) kui lärmakal ja gabooni aafrikarästikul.