Baranavičy

Baranavičy
[ bar'anavitšõ ]
valgevene Баранавічы * / Baranavičy *transkriptsioon: Baranavitšõ vene Барановичи (Baranovitši)
Baranavičy lipp Baranavičy vapp
Pindala: 80,66 km²
Elanikke: 171 361 (1.01.2024)
Koordinaadid: 53° 7′ N, 25° 59′ E

Lenini väljak

Baranavičy (transkribeerituna Baranavitšõ) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Baranavičy rajooni halduskeskus. Asub 139 kilomeetri kaugusel riigi pealinnast Minskist.

Elanike arv on 178 400 (2013) ja oli 169 500 (2007). Augustis 2012 laiendati linna piire, liites linnaga 11 asulat 7700 elanikuga.

Baranavičy külast on esimesed teated aastast 1706. Sel ajal asus küla Poolas. Poola jagamise käigus läks asula Venemaale. Linn tekkis raudteede sõlmpunktina 19. sajandi 70. aastatel, ametlikuks asutamisajaks loetakse 1871. aastat. 1897 oli linnas 4600 elanikku, kellest umbes pooled olid juudid.

1916 toimus linna lähedal Baranavičy lahing, milles hukkus 80 000 vene sõdurit. 1919 sai linnaõigused. 1921 läks linn Riia rahulepingu järgi Poolale ja kandis poolapärast nime Baranowicze (praktikas kuulus linn alates 1919. aastast Poolale, välja arvatud lühike hetk 1920. aastal poolakate võidetud Poola-bolševike sõja ajal, samal ajal kui Riia rahu kinnitas linna kuulumist Poolale ja poolakatele). 1938. aastal moodustasid poolakad Baranowicze elanikest 47%, juudid 36%, valgevenelased 11%, venelased ja teised vähemused 4%. Septembris 1939 okupeerisid linna Nõukogude väed ja Baranavičyst sai oblastikeskus Valgevene NSV koosseisus. 1941–1944 kestis Saksa okupatsioon. Baranavičy oli oblastikeskus kuni 8. jaanuarini 1954, mil Baranavičy oblast likvideeriti ja tema territoorium liideti Bresti oblastiga. Aastast 1991 on Baranavičy iseseisva Valgevene Vabariigi koosseisus.

Välislingid

• Baranavičy koduleht
• Linn Valgevene fotoentsüklopeedias