Baškiirid

Baškiir. S. M. Prokudin-Gorski foto (1909–1915)

Baškiirid (endanimetus башҡорттар) on turgi rahvas, kelle peamine asuala on Venemaal Uuralite lõunaosas Baškortostanis ja naaberaladel. Kõnelevad turgi keelte kõptšaki-bulgaari rühma kuuluvat baškiiri keelt, paljud baškiirid peavad emakeeleks tatari keelt.

Baškiiride hulgas on levinud sunniitlik islam.

Baškiiride põhilised asualad 18. sajandi lõpul Kama, Volga, Samara ja Toboli jõe ääres

Arv

Baškiire on 1,8 miljonit, neist

• 1 673 389 Venemaal (2002);
• 41 000 Usbekistanis;
• 24 000 Kasahstanis (1999);
• 5000 Tadžikistanis;
• 4300 Ukrainas (2001);
• 3300 Kõrgõzstanis;
• 2600 Türkmenistanis;
• 1300 Valgevenes;
• 700 Lätis;
• 400 Leedus;
• 112 Eestis (2021).

2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 112 baškiiri (55 meest ja 57 naist). Neist 27 emakeel oli baškiiri keel ja 38 olid Eesti kodanikud.

Ajalugu

Baškiiride elualad allusid keskajal Kuldhordile ja seejärel selle järglasriikide valitsejatele: Kaasani khaanile, Nogai khaanile ja Siberi khaanile. Läänepoolsed alad allutati 1555. aastal Moskva tsaarile.

Aastatel 1735–1741 toimus baškiiridel ülestõus Kusyumi juhtimisel, millest ellujäänud osavõtnud ja noorukid saadeti Balti kubermangudesse maa- ja merevägedesse. Baškiirid osalesid ka Salavat Julajevi juhtimisel Jemeljan Pugatšovi ülestõusus (1773–1774).

Vaata ka

• Tatarlased
• Baškiiri köök