Arutelu:Suurbritannia
Peaks olema ka artikkel Suurbritannia saarest koos juurdekuuluvate saartega. Andres 25. november 2005, kell 10.52 (UTC)
- Suurbritannia ei ole loodusgeograafiline, üht osa Briti saartest hõlmav mõiste, vaid poliitgeograafiline. - Urmas 25. november 2005, kell 11.10 (UTC)
- Jah, just seda ma mõtlengi. Artikkel "Suurbritannia" räägib Ühendkuningriigist, aga kus rääkida "Suurbritanniast" kui poliitgeograafilisest piirkonnast? Rääkisin selles artiklist ka pisut sellest piirkonnast, aga pikem jutt peaks olema eraldi artiklis. Andres 25. november 2005, kell 11.17 (UTC)
- Hetkel on saare jaoks kasutusel selline lehekülg, kuigi olen ka arvamusel, et Suurbritannia nimeline lehekülg oleks õige saarele loovutada.
- Artiklis "Suurbritannia" riikluse kujunemise all. Alates sellest, millal GB kasutusse tuli (Inglismaa asemel). Nimemuutused (sh Iiri lisamine ametlikku nimme) mahuvad ka sinna alla. - Urmas 25. november 2005, kell 11.26 (UTC)
- Veelkord - Ei Kanalisaared ega Man ei ole Suurbritannia kui Ühendkuningriigi osad - Ahsoous 25. november 2005, kell 12.17 (UTC)
Suurbritannia võimu all on ka Kanalisaared, Mani saar ja hulk asumaid.
- Võtsin selle välja. Kanalisaared ja Mani saar ei ole Suurbritannia võimu all, vaid on Briti kroonisõltkonnad. Andres 25. november 2005, kell 18.20 (UTC)
- Tegemist on siiski riigi osadega, ehkki nad ei kuulu ei Inglismaa ega Šotimaa alla. - Urmas 25. november 2005, kell 19.37 (UTC)
- Nad ei ole Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi osad. Nad ei allu Suurbritannia valitsusele ega kuulu ka näiteks Euroopa Liitu. Andres 25. november 2005, kell 19.41 (UTC)
Ma ei tea, kas Suurbritannia kuninga tiitli alguskuupäev on antud vana või uue kalendri järgi. Andres 25. november 2005, kell 18.34 (UTC)
1801. aastast oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik. Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik on hilisem nimi. Andres 17. juuni 2009, kell 09:14 (UTC)
Oli siin nüüd mõni parandus, mida tarvis oli? Või pöörame lihtsalt tagasi? Andres 3. veebruar 2010, kell 20:53 (UTC)
- Kogu artikkli müts oli arusaamatu, artikkel ise peaks ju olema SB ja PI ÜK, mis puudub täielikult. On jupiti mimgid viited Suurbritanniale, Suurbritannia saarele ja muudele jupikestele ja SB ja I ÜK, kuid puudub kokkuvõtlik ja konkreetne SB ja PI ÜK artikkel, mis oleks põhjaks UK teemale ja kust oleks loogilised hargnemised kogu temaatikat.. .--Nosser 3. veebruar 2010, kell 22:08 (UTC) Kui on know-how´d, kuis koostada korralikult ülesehitatud ja asjassepuutuv struktuur ootaks suuniseid ja eeskuju--Nosser 3. veebruar 2010, kell 22:08 (UTC)
Tõstan uue osa siia ning püüan vana versiooni selgemaks teha. Andres 3. veebruar 2010, kell 22:34 (UTC)
Riik ja valitsemine
[muuda lähteteksti]Riigi valitsusvormiks on Konstitutsiooniline monarhia, riigi formaalseks juhiks on kuninganna Elisabeth II, Windsori dünastiast.
- Pikemalt artiklis Inglismaa ja Šotimaa monarhide loend
- Seadusandlikuks võimuks on kahekojaline Parlament, mille;
- ülemkoda ja riigi ülemkohus Lordide Koda (House of Lords), mis koosneb 574 eluaegsest peerist, 92 pärilikust peerist ja 26 piiskopist, keda ei valita vaid kes saavad ametikoha pärimise, määramise alusel või ametikohajärgselt;
- alamkoda (House of Commons), mis koosneb 646 alamkoja liikmest (MP) valitakse lihthäälteenamuse meetodil: valituks loetakse oma valimisringkonnas kõige rohkem hääli saanud kandidaat.
SB ja PI Ühendatud Kuningriigi parlament üles ehitatud kahe partei printsiibil. Valimistel Alamkojas enim kohti saanud partei (kas Tööpartei ehk Leiboristlik Partei ehk leiboristid või Konservatiivne Partei moodustab valitsuse ning teiseks jäänud partei. Parlamendis esindatud veel mitmed väiksemad parteid - Liberaaldemokraatlik Partei, Ulsteri Unionistid, Ulsteri Demokraatlikud Unionistid, Šoti Rahvuslik Partei, Walesi Rahvuslik Partei, Sinn Fein, Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei.
- Täidevsaatvat võimu teostab peaministri juhitav valitsuskabinet.
SB ja PI Ühendatud Kuningriigi valitsus on kolmetasandiline: Kabinet (PM ja 22 peamist ministrit e riigisekretärid ja muud kõrgemad ametnikud), ministrid ning juuniorministrid.
- Pikemalt artiklis Suurbritannia valitsusjuhtide loend
- Pikemalt artiklis Suurbritannia riigipeade loend
- Õigussüsteem
SB ja PI Ühendatud Kuningriigi puudub ühtne õigussüsteem, igal regioonil on see iseseisev. Praktikas võivad õigus- ja kohtusüsteemid erineda. Seadusandlikuks organiks on parlament Londonis, Šotimaal on seadusandlik jõud lisaks Šoti parlamendil Edinburgis. Õigussüsteem põhineb tavaõigusel, mille aluseks on parlamendi poolt heaks kiidetud seadused, kuid samuti kohtulahendid ja tänasel päeval ka Euroopa Liidu seadused. Kõrgeimaks kohtuorganiks on Ülemkoda, mis on ühtlasi ka Ülemkohus.
Üles ehitada samamoodi nagu teised riigiartiklid. Artikli alguses on spetsiaalne alajaotus nagu artiklis Iirimaa. Riigikorrast tuleb rääkida alajaotuses "Riik". Andres 3. veebruar 2010, kell 22:47 (UTC)
- Suurbritannia Välisministeerium - The Foreign and Commonwealth Office – ‘the FCO’ või lühendina ‘the Foreign Office’, mille juht on Välisasjade ja Rahvaste Ühendus riigisekretär ehk välisminister (Secretary of State for Foreign and Commonwealth Affairs);
- Suurbritannia Siseministeerium - The Home Office
- Ühendkuningriigi Lordkantsler (inglise keeles lord chancellor), kes omab UK poliitilises süsteemis ainulaadset rolli, kuna ta on üheaegselt kohtute esimees(eesti analoog Riigikohtu esimees), minister valitsuskabinetis ja lordide koja spiiker. Lordkantsler, on vastutav kõigi Inglismaa ja Walesi ning Põhja-Iirimaa elukutseliste kohtunike (ja mõnede Šotimaal töötavate kohtunikuks nimetatud isikute) ametisse nimetamise eest.
Rahvaarv (2007)
Rahvastiku tihedus60 776 000
248,2 in/km² Andres 7. mai 2010, kell 00:30 (EEST)
Kas tabelis peaks rahaühikuna olema märgitud ka euro (Akrotiri ja Dhekelia) ? -- Ahsoous 23. mai 2010, kell 11:38 (EEST)
- Kas Akrotiri ja Dhekelia on Suurbritannia osa? Andres 23. mai 2010, kell 12:00 (EEST)
Mis me selle iseseisvumise ajaga siis teeme? Andres 30. detsember 2010, kell 14:56 (EET)
Iirimaa ei ole enam Suurbritannia dominioon. Andres 5. jaanuar 2011, kell 22:32 (EET)
Kas eesti keeles saab normaalselt vahet teha helikopterite maandumisväljakute (heliport) ja -platside (helipad) vahel või jääb see igal juhul segaseks. -- Ahsoous 23. jaanuar 2011, kell 08:51 (EET)
- Heliport on ametlikes tõlgetes "kopteriväljak". Üldkeeles samastatakse kopteriväljakut ja kopteriplatsi. Aga vaata EASA FCL terminiloend 3.06.10, ma ei saa ise seda praegu lahti. Andres 23. jaanuar 2011, kell 09:55 (EET)
Leian, et omakeelsed nimed tuleb infokasti tagasi panna. Andres 15. november 2011, kell 02:38 (EET)
- Panin tagasi. --Epp 15. november 2011, kell 02:54 (EET)
- Võiks olla ainult inglise keeles. Üllar 17. november 2011, kell 22:16 (EET)
- Miks? Andres 17. november 2011, kell 23:38 (EET)
- peaks olema ka väiksemates põliskeeltes. neile on seadustega yha rohkem ametlikke õigusi antud. need kõik keeled on vähemuskeeltena tunnustatud, osa neist on ka Briti maades ametlikud asjaajamiskeeled. Ohpuu 18. november 2011, kell 09:32 (EET)
- Võiks olla ainult inglise keeles. Üllar 17. november 2011, kell 22:16 (EET)
- Siin peaks võõrkeelsetest nimedest olema esile tõstetud ainult ingliskeelne. Teised peaks olema esile tõstetud nende konkreetsete piirkondade artiklites, kus neil on ametlik staatus. 193.40.10.181 13. märts 2012, kell 14:34 (EET)
- Ma ei näe siin argumenti. Andres (arutelu) 13. märts 2012, kell 14:36 (EET)
- Teised pole terves Suurbritannias ametlikud keeled. Teiskeelsetes artiklites, mida sirvisin, lähtutakse samast loogikast. 193.40.10.181 13. märts 2012, kell 14:43 (EET)
- Miks just selle peab tingimuseks seadma, et tegu oleks kogu Suurbritannias ametliku keelega? See, et mujal nii tehakse, pole iseenesest argument. Andres (arutelu) 13. märts 2012, kell 14:48 (EET)
- Küsin vastu, miks nad siin tingimata esile peavad olema tõstetud? (Ja kas ametlikud või ka mitteametlikud omakeelsed nimed ja kas ka teiste riikide puhul näiteks mõnes vallas ametlikud keeled?) Lihsuse huvides ja et nimekirja mitte pikaks ajada, on minu meelest mõistlik konkreetsetes keeltes nimed esile tõsta vaid konkreetsete piirkondade artiklites. Ja minu meelest on loomulik eeldada, et siin esile tõstetud keeled on terves riigis ametlikud. Teistes keeltes tehtu pole argument, aga näitab siiski, mida laiemalt mõistlikuks peetakse. 193.40.10.181 13. märts 2012, kell 15:05 (EET)
- Riigi nimesid saab esile tõsta siiski riigi artiklis ja mitte piirkondade artiklites. -- Ahsoous (arutelu) 13. märts 2012, kell 15:07 (EET)
- Jah, piirkondade artiklites on esile tõstetud nende piirkondade nimed. 193.40.10.181 13. märts 2012, kell 15:10 (EET)
- Minu meelest ei saa sellest, et infokastis mingit keelt kasutatakse, midagi järeldada, ega peagi saama.
- Selles, mida mõistlikuks pidada, tuleb meil isekeskis kokku leppida. Arvan, et eestlastele pakuvadki väikesed keeled rohkem huvi. Andres (arutelu) 13. märts 2012, kell 15:14 (EET)
- Minu meelest see, millised nimed geograafiaartiklite infokastides esile on tõstetud peaks olema siiski lihtsalt ja ühseselt määratletud, mitte suvaliselt ja mittemidagi eeldada võimaldavalt. Pean silmas, et täpsustamata ei saa järeldada, et tegu on ametlike keeltega, aga kui teiste riikide puhul on sama koha peal terves riigis ametlik keel, siis peaks olea võimalik eeldada, et siin on suure tõenäosusega samamoodi. 193.40.10.181 13. märts 2012, kell 15:23 (EET)
- Enamasti on ju ametlik keel terves riigis ametlik. Pakun, et tuleks kasutada ka piirkondade ametlikke keeli. Arvan, et nii ongi tehtud, ja kui pole, võiks teha. Andres (arutelu) 13. märts 2012, kell 15:26 (EET)
- Riigi artiklis ja tingimata infokastis tuleks esile tõsta Norra ja Rootsi nimi kuues keeles, Hiina nimi umbes seitsmes keeles ja India nimi enam kui 20-s keeles? Arvan, et nii ei tuleks teha, kui tegu pole tõesti just kogu riigis kõige tähtsamate keeltega. 193.40.10.181 13. märts 2012, kell 15:36 (EET)
- Mina teeksin just nii. India puhul on asi muidugi tülikas, aga paljukeelsus peakski infokastis kajastuma. Andres (arutelu) 13. märts 2012, kell 15:52 (EET)
- Pisut madalamal, keelte jaoks mõeldud lahtris tuleks paljukeelsust muidugi kajastada. Aga kõige suuremalt on minu meelest loomulik esile tõsta ikkagi kõige ametlikumad (ja just kogu riigi seisukohalt). 193.40.10.181 13. märts 2012, kell 15:58 (EET)
- Mina teeksin just nii. India puhul on asi muidugi tülikas, aga paljukeelsus peakski infokastis kajastuma. Andres (arutelu) 13. märts 2012, kell 15:52 (EET)
- Riigi artiklis ja tingimata infokastis tuleks esile tõsta Norra ja Rootsi nimi kuues keeles, Hiina nimi umbes seitsmes keeles ja India nimi enam kui 20-s keeles? Arvan, et nii ei tuleks teha, kui tegu pole tõesti just kogu riigis kõige tähtsamate keeltega. 193.40.10.181 13. märts 2012, kell 15:36 (EET)
- Enamasti on ju ametlik keel terves riigis ametlik. Pakun, et tuleks kasutada ka piirkondade ametlikke keeli. Arvan, et nii ongi tehtud, ja kui pole, võiks teha. Andres (arutelu) 13. märts 2012, kell 15:26 (EET)
- Minu meelest see, millised nimed geograafiaartiklite infokastides esile on tõstetud peaks olema siiski lihtsalt ja ühseselt määratletud, mitte suvaliselt ja mittemidagi eeldada võimaldavalt. Pean silmas, et täpsustamata ei saa järeldada, et tegu on ametlike keeltega, aga kui teiste riikide puhul on sama koha peal terves riigis ametlik keel, siis peaks olea võimalik eeldada, et siin on suure tõenäosusega samamoodi. 193.40.10.181 13. märts 2012, kell 15:23 (EET)
- Minu meelest on see loomulik koht sellise asja otsimiseks. Keelte staatust peaks artiklis niikuinii selgitama. --Epp 13. märts 2012, kell 17:30 (EET)
- ...Lõuna-Aafrika Vabariigis on nii ehk naa 11 riigikeelt... -- Ahsoous (arutelu) 13. märts 2012, kell 17:47 (EET)
- Riigi nimesid saab esile tõsta siiski riigi artiklis ja mitte piirkondade artiklites. -- Ahsoous (arutelu) 13. märts 2012, kell 15:07 (EET)
- Küsin vastu, miks nad siin tingimata esile peavad olema tõstetud? (Ja kas ametlikud või ka mitteametlikud omakeelsed nimed ja kas ka teiste riikide puhul näiteks mõnes vallas ametlikud keeled?) Lihsuse huvides ja et nimekirja mitte pikaks ajada, on minu meelest mõistlik konkreetsetes keeltes nimed esile tõsta vaid konkreetsete piirkondade artiklites. Ja minu meelest on loomulik eeldada, et siin esile tõstetud keeled on terves riigis ametlikud. Teistes keeltes tehtu pole argument, aga näitab siiski, mida laiemalt mõistlikuks peetakse. 193.40.10.181 13. märts 2012, kell 15:05 (EET)
- Miks just selle peab tingimuseks seadma, et tegu oleks kogu Suurbritannias ametliku keelega? See, et mujal nii tehakse, pole iseenesest argument. Andres (arutelu) 13. märts 2012, kell 14:48 (EET)
- Teised pole terves Suurbritannias ametlikud keeled. Teiskeelsetes artiklites, mida sirvisin, lähtutakse samast loogikast. 193.40.10.181 13. märts 2012, kell 14:43 (EET)
- Ma ei näe siin argumenti. Andres (arutelu) 13. märts 2012, kell 14:36 (EET)
Ma ei tea kuhu ja kuidas seda teha (loogiliselt peaks see ka infokastis olema), et Šotimaal kasutatakse hoopis teistsugust riigivappi -- Ahsoous (arutelu) 13. märts 2012, kell 14:59 (EET)
- Pöördun selle juurde tagasi • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. august 2018, kell 16:40 (EEST)
Ingliskeelne rahvastikupüramiid asendati eestikeelsega, aga see on vigases keeles. Andres (arutelu) 5. august 2014, kell 00:40 (EEST)
Ajalugu
[muuda lähteteksti]Puudub?!
Pealkirjast
[muuda lähteteksti]Suurbritannia on geograafiliselt SUURSAAR ning ajalooliselt ammu iganenud KUNINGRIIK; see mida meie täna mõtleme on ÜHENDKUNINGRIIK (sic!)! Tulge viimaks maa peale.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 80.235.30.93 (arutelu • kaastöö).
Eesti kõnekeeles teatakse riiki enamasti kui Suurbritanniat (varasema kirjaviisiga Suur-Britannia).
- Minu meelest see nii ei ole, kõnekeeles seda nime suurt ei kasutatata. Kas see väide on äsja tekkinud? Andres (arutelu) 26. august 2018, kell 13:49 (EEST)
Liitun esimese seisukohaga, et Suurbritannia on saar ja mitte riik. Kunagi oli küll selline riik nagu Suurbritannia, kuid tänase riigi nimi on Ühendkuningriik või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik. Eriti morjendav on, et järjest enam kasutavad ka nt teleajakirjanikud selle saare nime valesti, riigi nimena. Kui nii edasi läheb, siis kinnistub see varsti rahva mälus ja siis pole enam midagi teha. Mina aga teeks ettepaneku kiiremas korras viki artiklis igalt poolt Suurbritannia riiginimena eemaldada. Tänapäeval pöörduvad inimesed tihti esimese asjana info saamiseks vikipeedia poole, mistõttu on eriti oluline teadvustada siinsete väidete korrektsuse olulisust. Igal juhul peaks kõnealuse artikli nimi ka olema Ühendkuningriik - nii vabaneks artikkel nimega Suurbritannia toimetamiseks neile, kes sooviad teha tõlkeartikli saare Great Britain kohta (see küsimus on ka arutelus tõstatunud). – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 2001:7d0:8576:c780:c9af:4666:8707:e4ce (arutelu • kaastöö).
- Siin on koondväljavõte KNAB-ist, kus on praeguse seisuga kirjas nii eestikeelsed maailma maade nimed kui ka see, et tehakse vahet maa lühi- või tavanimel ja ametlikul nimetusel. Siit selgub ka, et nimi "Suurbritannia" ei tähista ainult saart, vaid on ka Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kui riigi lühinimi, vt Maailma maade nimed. Kuriuss (arutelu) 18. aprill 2021, kell 13:22 (EEST)
- Siin on eki üks teistsugune andmebaas, kust jääb veidi kahetine mulje (sõltub, kas otsida "united kingdom" või "great britain"): esterm. Tundub, et ka keeleteadlased ei suuda seda küsimust omavahel ära otsustada. Kokkuvõttes aga arvan, et UK artikkel peaks ikkagi kolima õige nime alla, isegi kui "ehk-iga" jätkuvalt väita, et seda riiki võib kutsuda ka Suurbritanniaks. Sest kindlasti ei ole Suurbritannia selle riigi kõige täpsem nimi; ning Suurbritannia nimeline leht on vaja vabastada saare jaoks, kus asuvad Inglismaa, Šotimaa ja Wales (tõlkeartikkel sellele siin). – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 2001:7d0:8576:c780:2452:8bc4:deb3:f79b (arutelu • kaastöö).
- "Suurbritannia" on riigi traditsiooniline nimi eesti keeles. Eestikeelne ja ingliskeelne nimi on siiski eri nimed ja neil on eri tähendused ning tõlked pole alati sõnasõnalised. Estermis on samamoodi öeldud, et "Ühendkuningriik" on soovitatav ametlikes tekstides. Tekst Vikipeedias ja näiteks ajaleheartiklites pole ametlik. Suurbritannia saarest juba on artikkel, millelel on viidatud selle artikli päises (selline viitamine on samanimeliste asjade puhul tavapärane). Pikne 18. aprill 2021, kell 17:46 (EEST)
- Siin on eki üks teistsugune andmebaas, kust jääb veidi kahetine mulje (sõltub, kas otsida "united kingdom" või "great britain"): esterm. Tundub, et ka keeleteadlased ei suuda seda küsimust omavahel ära otsustada. Kokkuvõttes aga arvan, et UK artikkel peaks ikkagi kolima õige nime alla, isegi kui "ehk-iga" jätkuvalt väita, et seda riiki võib kutsuda ka Suurbritanniaks. Sest kindlasti ei ole Suurbritannia selle riigi kõige täpsem nimi; ning Suurbritannia nimeline leht on vaja vabastada saare jaoks, kus asuvad Inglismaa, Šotimaa ja Wales (tõlkeartikkel sellele siin). – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 2001:7d0:8576:c780:2452:8bc4:deb3:f79b (arutelu • kaastöö).
Kas ei ole mitte nii, et, muust rääkimata, kuhugi sisse astudes ja selle koha õigust üle võttes tuleks üle võtta ka kehtiv (loe: ametlik) sõnavara (cf. 7.1. Riigid // 7.1.1. Kasutusel olevad nimetused ja lühendid).—Pietadè 26. august 2018, kell 13:58 (EEST)
- See puudutab ainult ametlikke dokumente. Andres (arutelu) 26. august 2018, kell 14:06 (EEST)
- Vikipeedia ametlikke dokumente ei puuduta? Hetkeolukord on lunaatiline, riik on Ühendkuningriik, saar on Suurbritannia. Andres, palun liida artiklid Ühendkuningriigi nime alla. 2001:7D0:885A:FB80:F462:85C8:7803:425 27. august 2018, kell 07:47 (EEST)
- Vikipeedias on kombeks, et pealkirjastamisel tuleb lähtuda üldkasutavatest terminitst. Vaata WP:COMMONNAME enwikis. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. august 2018, kell 11:46 (EEST)
- Põhja-Iirimaad ei saa seletada Suurbritannia all ega selle tähenduses. Esimene kuulub siiski vihmavarju alla, mille nimi on Ühendkuningriik. Minuni ei ole mitte kuidagi jõudnud kuuldused, et Eesti Vabariik tunnustaks Põhja-Iirimaad kui osa Iiri Vabariigist. Olles Põhja-Iiris viibinud (kui ka Kosovos), saan öelda, et sealne olukord on küll vaibunud. Kuid ma ei täheldanud nende soovi Éirega ühineda, nagu Kosovë, kes sooviks Shqipëria puhul seda igatahes teha. Boreaalane 27. august 2018, kell 12:21 (EEST)
- Vikipeedias on kombeks, et pealkirjastamisel tuleb lähtuda üldkasutavatest terminitst. Vaata WP:COMMONNAME enwikis. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. august 2018, kell 11:46 (EEST)
- Vikipeedia ametlikke dokumente ei puuduta? Hetkeolukord on lunaatiline, riik on Ühendkuningriik, saar on Suurbritannia. Andres, palun liida artiklid Ühendkuningriigi nime alla. 2001:7D0:885A:FB80:F462:85C8:7803:425 27. august 2018, kell 07:47 (EEST)
Viimast peetakse germaani keelterühma kuuluvaks, siiski pärineb ligi 60% selle sõnavarast romaani keelterühmast. See tuleneb seoses segadusega Inglise ja Prantsuse kaksikmonarhia ümber, prantsuse keelt võeti ka laialt eeskujuks, seda räägiti peamiselt õukondades. Samuti toetub suur osa inglise terminoloogiat ladina keelele. Germaani mõjutusi keeles on hinnatud vaid 26%-ile. Briti põliskeelteks loetakse 5 keldi keelt, 3 germaani keelt ja 3 romaani keelt, inglise keel kujunes välja nende keelte tugeva segunemise ja latiniseerituse tulemusel.
- Võtsin selle välja, sest see on artikli teemast mööda ja vähemalt sissejuhatusse see ei kuulu. Muide, mitu protsenti eesti keele sõnavarast on soomeugrilik? Andres (arutelu) 27. august 2018, kell 15:59 (EEST)
Miks artikli neutraalsus vaidlustatud on?--Minnekon (arutelu) 15. september 2018, kell 19:15 (EEST)
- Üks inimene ei saa aru, kuidas eestikeelseid nimesid kasutatakse ja talle ei meeldi nimi "Suurbritannia" (vt ülal). See muidugi ei anna talle alust neutraalsuse vaidlustamiseks. Pikne 23. september 2018, kell 21:25 (EEST)
Briti krooni sõltkonnad (ei kuulu Suurbritannia) ja Prantsusmaa piirkonna Alam-Normandia looderanniku lähedal asuvad Kanalisaared.
Võtsin välja, sellisel kujul arusaamatu. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 24. september 2018, kell 15:15 (EEST)
Artikli avalõik
[muuda lähteteksti]Minu meelest artikli avalõigu vormistus pole päris korrektne. Avalõik peaks algama riigi ametliku nimetusega. Samuti peaks avalõigus märgitud olema, et riigi nimetusel on eesti keeles kaks lühendvormi ja mõlemad peaksid olema ära toodud rasvase šriftiga. --Hirvelaid (arutelu) 19. aprill 2021, kell 13:01 (EEST)
- Minu mõte oli, et "Ühendkuningriik" pole tavakasutuses samaväärne sünonüüm ja sellest siis ka teisene esiletõst (sulgudes kursiivis). Minu meelest võib küll olla ka nii, et täpsem info muude vähem levinud nimede kohta on veidike tagapool (võib puudutada ka ametlikke nimesid), eriti kui seda infot on rohkem ja kõige mahutamisel esimesse lausesse kannataks loetavus. Seda tuleb ka siin-seal mujal ette. Siin ehk pole see kuigi oluline ja ma pole otseselt vastu, kui tõsta ametlik nimi kõige ette või siis esimesse lausesse sulgudesse. Kuigi ametlik nimi on minu meelest ka praegu üsna nähtaval kohal nii esimeses lõigus kui ka infokasti kohal. Pikne 19. aprill 2021, kell 17:46 (EEST)
- Nõus. Pole vaja midagi muuta. --Hirvelaid (arutelu) 19. aprill 2021, kell 18:39 (EEST)
Eksitav pealkiri
[muuda lähteteksti]Miks on eesti keelne vikipeedia ainuke koht terves universumis, kus on vaja kõik väga segaseks teha sellisel lihtsal teemal nagu riigi nimi? Suurbritannia ja Ühendkuningriik on ikka kaks väga erinevat asja. Põhja-Iirimaa EI OLE Suurbritannia osa. Suurbritannia EI OLE riik. LeeMarx (arutelu) 11. august 2023, kell 18:24 (EEST)
- See vastab Eesti traditsioonile: "Suurbritannia" on nii Ühendkuningriigi põhi-lühendnimi kui ka Suurbritannia piirkonna nimi: Vaata ÕS, KNAB, sama ka EEs ja TEA entsüklopeedias. --Andres (arutelu) 11. august 2023, kell 19:01 (EEST)
- Nojah, kui juba nemad teevad valesti, siis pole vast midagi parata.. Teeme meie ka. --LeeMarx (arutelu) 12. august 2023, kell 19:12 (EEST)
- KNABi lehel https://www.eki.ee/knab/knab.htm on Peeter Pälli kontakt, kirjuta talle. Wkentaur (arutelu) 12. august 2023, kell 20:56 (EEST)
avalause vormistus
[muuda lähteteksti]Soome ja Rootsi artiklites on praegu erinev avalause vormistus, ühel on esikohal ametlik nimi, teisel lühinimi. Riikidel võiks olla ühtne avalause vormistus. Wkentaur (arutelu) 12. august 2023, kell 21:06 (EEST)