Arutelu:Radiosüsinikumeetod

mida kasutatakse eelkõige arheoloogias, bioloogias ja geoloogias.

Kus teda bioloogias kasutatakse? Siim 19. august 2007, kell 11:52 (UTC)

isotoop poolestusajaga 5715 +/- 30 aastat

Mulle kättesaadavad allikad annavad poolestusajaks 5730 aastat. Vanasti loeti 14C poolestusajaks 5568 aastat, aga 5715 pole ma varem kuulnud. Siim 19. august 2007, kell 11:52 (UTC)

"Elementide keemia" 2003 Ilo, annab 50 000 aastat. Kui sul on midagi muud asemele panna siis palun. Ja muide. siis muuda juba süsinik-14 ariklis ka poolestusaeg ära. Thx.Mustrebane 19. august 2007, kell 12:07 (UTC)

Dateerimisel on piirvanusek 50 000 aastat

Päris nii siiski ei ole. On dateeritud ka 70 000 aasta vanuseid objekte ning pisut "keemiat tehes" on seda vahemikku venitatud ka kuni 100 000 aastani. Siim 19. august 2007, kell 11:52 (UTC)

Äkki sa siis lisad selle artiklisse? Sest mina võtsin andmed õpikust mis ei pruugi just kõige uuemat materjali sisaldada (2003)Mustrebane 19. august 2007, kell 12:07 (UTC)

Antud artikkel annab minu arvates väga hea ülevaate radiosüsiniku meetodist, selgitades muuhulgas arusaadavalt meetodi tausta ning selle toimimise põhimõtteid. Tegemist on samateemalise ingliskeelse Vikipeedia artikli veidi lühendatud variandiga. Teaduslike tekstide tõlkimisel on sageli oht, et tekst võib kohati muutuda arusaamatuks, kuid selle artikli puhul on tekst seotud ja lauseehitus ning sõnakasutus muudavad teksti hästi arusaadavaks. Infot on piisavalt, et saada sisukas ülevaade antud teema kohta ning ei ole mindud liiga detailseks, mis oskamatu koostamise tagajärjel võib teksti üle koormata arusaadamatu infoga. Lehel leidub palju erinevaid allikaid ja linke, mille poole pöördudes lisainformatsiooni leida. Hästi on õnnestunud ka illustreeriva materjali valik, mis pärineb küll originaalartiklist, kuid on samuti informatiivne ja moodustab terviku artikli tekstiga. Artiklis võiks olla veel näiteks alapeatükk vanuste ja kuupäevade arvutamise kohta, et selgitada täpsemalt, kuidas konkreetsete tulemusteni jõutakse.

Allikate nimekiri on üsna pikk ning jätab usaldusväärse mulje, kuna seal sisaldub teadusartikleid ja ülikoolidega seotud lehekülgi ning lisaks veel allikaid, mille autorite hulka kuuluvad ka antud meetodi autorid ise. Küll aga tekib kahtlus näiteks allikate 14 ja 15 puhul, et kas artikli autor on siiski artikli koostamisel ise seda allikat kasutanud. Ilmselt pärineb nende allikate informatsioon ingliskeelsest Vikipeedia artiklist, kuid sel juhul ei saa antud artikli autor siiski kindlalt väita, et tegemist oleks tõeste faktidega. Eriti mängib see rolli tõlgitud teksti puhul, kus on niigi oht, et teksti tähendus võib töötlemise käigus moonduda. Segadust tekitab ka näiteks allikas number 2, mis sisaldab endas kolme erinevat linki, mille omavaheline seos ei ole kuigi ilmselge ning mille kolmas link ei tundu informatsiooni andvat. Lähemalt vaatlusel paistab, et see infoallikas vajab ligipääsuks eritingimusi, mis tekitab taas kahtluse, et artikli autor pole sellest allikast oma tekstis lähtunud. Lisaks võiks veel näiteks olla allika 11 lõpus olev kommentaar "a web interface is here" olla eesti keeles, kuna see peaks juhatama just eesti lugeja õigesse kohta. Üldiselt täidab viitamine siin artiklis oma eesmärki ja iga käsitletud teema kohta on hõlpsasti tuvastatav tema sisu päritolu ja olemas võimalus antud teemat edasi uurida.

Keeleliselt on üldpilt hea: ei torka silma ebaõnnestunud sõnakasutust, olulisi kirjavigu ning probleeme lausete ülesehitusel. Kui keskenduda vigade otsimisele, siis on võimalik üht-teist siiski leida. Sissejuhatavas lõigus on üks vigane lausekonstruktsioon: Võrreldes proovis järele jäänud radiosüsiniku osa kunagise arvatava atmosfäärse 14C tasemega, võimaldab määrata proovi vanuse. Sama lõigu eelviimases lauses puudub järgarvu 1960 järel punkt. Peatükis pealkirjaga "Füüsikaline taust" on lause, kus peaks sõna "moodustades" ees olema koma: Suurim osa radiosüsiniku moodustumisest toimub 9 kuni 15 km kõrgusel, kuid levib enam-vähem ühtlaselt atmosfääris ja reageerib hapnikuga moodustades süsihappegaasi. Täpselt sama viga esineb peatükis "Mõõtmine" lauses: Väiksemate proovide mõõtmisel sellise lagunemiste loendamise meetodil jääb suureks statistiline määramatus vähendades tulemuste täpsust. Samas peatükis on vigane ka järgnev lause: Proovid, mis on vanemad kui ülemine vanuse määramise piir, ei saa dateerida. Kui kõrvallause sellest lausest eemaldada, jääks alles "proovid ei saa dateerida". Seega tuleks sõna "proovid" asendada sama sõna vormiga "proove". Mitmeid näpuvigu sisaldab lõik "Kalibreerimise vajadus". Seal leidub sõnu nagu atmosfäri, atmosfäris. Kahel korral on lause sees kogemata kasutatud suurt algustähte, kuigi sellele eelnev punkt on olnud järgarvuga seonduv ning mitte lauset lõpetav. Sama viga kordub ka järgmises lõigus. Lõigus pealkirjaga "Kalibratsiooni meetodid" puudub m-täht sõnast "kalibreeriiskõverad". "kuni 50,000 aastat vana proove" asemel peaks olema "kuni 50,000 aasta vanuseid proove". Peatükis "Reservuaariefekt" peaks "mõnesaja aastased" olema ühendatud sidekriipsuga. "Kosmiline kiirgusel" asemel peaks olema "Kosmilisel kiirgusel". Enamik keelelistest probleemidest paistavad olevat tingitud pigem kiirustamisest kui autori teadmatusest.

Artikli ülesehitus on hea. Alguses on sissejuhatav lõik, mis pakub radiosüsiniku meetodi definitsiooni ja võtab lühidalt kokku vastused küsimustele miks? kuidas? milleks? millal?. Teemat on käsitletud mitmekülgselt ja kaetud on kõik olulisemad valdkonnad. Piisavalt on siselinke, mis aitavad teksti lugedes tutvuda sealsete mõistete sisuga ja seega muudavad artikli lugejale kasulikumaks.

Kokkuvõttes on tegemist hea ja ülevaatliku artikliga, mis vajaks veidi keelelisi parandusi. Loomulikult on ka selles artiklis ruumi täiendusteks nagu enamiku teistegi artilite puhul.

--Brgtrj 10. november 2011, kell 22:40 (EET)

---

• ulatuvad 58,000 kuni 62,000 aastani kas määrata saab nendel ainetel, mille vanus on selles vahemikus?
• väldi konstruktsiooni "midagi tehti kellegi poolt"
• kas 14C peab igal pool olema ülaindeksiga?
• Lauses "Väiksemate proovide mõõtmisel..." muuda koma asukohta
• Lauses "Proovid, mis on nooremad..." koma puudu
• Lauses "Alates tööstusrevolutsiooni..." koma liigne
• Lause "Selleks on olemas standardsed..." tundub tarbetult pikk

Adeliine 2. jaanuar 2012, kell 20:36 (EET)

Katkine link

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

• http://depts.washington.edu/qil/datasets/uwten98_14c.txt}}
  • In Radiosüsiniku meetod on 2013-06-24 13:04:23, 404 Not Found
  • In Radiosüsiniku meetod on 2013-07-06 21:07:59, 404 Not Found

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 00:08 (EEST)

Katkine link 2

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

• https://digitalcommons.library.arizona.edu/objectviewer?o=http%3A%2F%2Fradiocarbon.library.arizona.edu%2Fvolume43%2Fnumber2A%2Fazu_radiocarbon_v43_n2a_157_161_v.pdf}}
  • In Radiosüsiniku meetod on 2013-06-24 13:04:30, 404 Not Found
  • In Radiosüsiniku meetod on 2013-07-06 21:08:09, 404 Not Found

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 00:08 (EEST)

Katkine link 3

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

• http://researchcommons.waikato.ac.nz/bitstream/10289/3622/1/Hogg%20Intcal09%20and%20Marine09.pdf
  • In Radiosüsiniku meetod on 2013-06-24 13:04:31, 404 Not Found
  • In Radiosüsiniku meetod on 2013-07-06 21:08:19, 404 Not Found

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 00:08 (EEST)

Katkine link 4

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

• http://nvl.nist.gov/pub/nistpubs/jres/109/2/j92cur.pdf}}
  • In Radiosüsiniku meetod on 2013-06-24 13:04:24, 404 Not Found
  • In Radiosüsiniku meetod on 2013-07-06 21:08:29, 404 Not Found

--Libby leidis, et ühe grammi puhta süsiniku radioaktiivsus on umbes 14 lagunemist minutis. (arutelu) 7. juuli 2013, kell 00:08 (EEST)

1 gr puhtas süsinikus.. ca 14 lagunemist minutis

Libby leidis, et ühe grammi puhta süsiniku radioaktiivsus on umbes 14 lagunemist minutis..................... Natuke segane lause.. Puhas süsinik on C-12, C-14? Siis puhas radioaktiivne süsinik? 14 lagunemist minutis..? Ma olen vilets arvutaja. 1 gr seda "puhast" süsinikku on mitu aatomit? Avogadro arv jagatud 12-ga, 14-ga? Ja täpsustus C-14 hulgast atmosfääris: Ilmakehän hiilestä on radiohiiltä noin biljoonasosa (0,0000000001 %) atomien määrinä mitattuna, ütleb ilmekalt soome lk. Sellised võrdlused on ikka head selleks, et ei tekiks moonutatud ettekujutust. On hea täpsustada, millisest osast, kui suurest %-st on jutt. nimelik 9. detsember 2017, kell 13:50