Arutelu:Maa

Midagi on valesti Maa ja Päikese massidega vastavates artiklites:

Päike: Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi).

Maa: Maa on Kuust ligikaudu 81 korda massiivsem, kuid Päikesest 33 000 korda kergem.

Suur osa tekstist on nüüd tabeli ümberjutustuseks muutunud. Kas teda on sellisel kujul vaja? Siim 20:22, 10 Feb 2005 (UTC)

Võtsin välja lause:

Geotermiline energia, mis jõuab ühe aasta jooksul Maa pinnale, on 10²¹ J.

Siin on midagi valesti. --Lulu 8. jaanuar 2006, kell 17.10 (UTC)

Mis konkreetselt valesti on? Siim 8. jaanuar 2006, kell 17.24 (UTC)

Millegipärast ei ole ma saanud vastust? Enne kui midagi väita ja artiklist välja tõsta, tuleks natuke asjasse süveneda. Soovitan teha üks lihtne arvutusülesanne. Maa keskmine soojusvoog on 70 mW/m2. Maa pindala on ca 510 miljonit km2. Vihjeks niipalju et 1W tähendab 1J/s. Neist andmeist piisab, et arvutada välja, kui palju soojusenergiat jõuab aasta jooksul Maa pinnale. Mina tegin selle arvutuse läbi ja tulemus vastab ligilähedaselt sinu poolt artiklist väljatõstetud numbrile. Siim 9. jaanuar 2006, kell 17.52 (UTC)

siim korrutan su arve ja saan nii ligikaudu 10³⁰...

Ilmselt oled ühikute teisendamisega kuskil eksinud. 10³⁰ on täiesti ebareaalne number. Siim 9. jaanuar 2006, kell 19.59 (UTC)

kui ma väga mööda ei pane siis hinnanguline maa kogu soojushulk võiks olla miski 12.6 x 10³⁰J - sellele korrutustehtele, mis keegi tundmatu tegi ei saa minagi pihta a las ta olla - panen siis ühe lingi selle energialiigi kohta http://iga.igg.cnr.it/geo/geoenergy.php (meelespeana või nii) Ahsoous 9. jaanuar 2006, kell 20.11 (UTC)

Sain nagu Siimgi ~ 1,126 * 10²¹. Arvutasin nii: 0,07 W/m² * 510 *10¹² m² * 86400 sek/ööp. * 365 päeva/aastas. Jaan513 9. jaanuar 2006, kell 20.13 (UTC)

Segadus on tulnud ilmselt sellest, et milli on väike "m" (10^-3) ja mega suur "M" (10⁶). Jaan513 9. jaanuar 2006, kell 20.21 (UTC)

ilmselt nii see oligi... - Ahsoous 9. jaanuar 2006, kell 20.25 (UTC)

Võtsin jälle välja lause:

*Geotermiline energia, mis jõuab ühe aasta jooksul Maa pinnale, on 10²¹ J.

Kysimus pole arvudes. Suurusjärk on ju sama mis päikeseenergia puhul. Minu väljavõtmise põhjus oli ja on see, et mõiste "geotermiline energia" tähendab minu meelest Maa siseenergiat. Lugupidamisega, --Lulu 20. jaanuar 2006, kell 23.21 (UTC)

Ma arvan, et algselt põhjustas sinus arusaamatuse siiski number. Ma näen, et sa ei saa sellest siiani aru, sest ütled, et suurusjärk on sama, mis päikeseenergia puhul. Juhin su tähelepanu siiski sellele, et Päikeselt saadav energiahulk on antud ühe ööpäeva kohta, geotermiline aga aasta kohta. Nii et suurusjärgud pole kaugeltki samad. Siim 21. jaanuar 2006, kell 07.41 (UTC)

Teine asi on see, et kui sa midagi absoluutselt kindlalt ei tea, vaid ainult kahtlustad, siis ei sobi lauset artiklist välja võtta, vaid see tuleb arutelulehele tõsta ja seal küsimus esitada. Ma ei ole praegu kodus ega saa pikemalt aega Vikipeediale pühendada, aga küsiks sult siiski, et mis asi siis geotermiline energia sinu arvates on? Kas see on kogu Maa siseenergia? Sõbralik soovitus on see lause artiklisse tagasi panna. Kui mina hakkaksin Vikipeedia filosoofiateemalisi artikleid kritiseerima, siis ma teeksin ennast ka kiiresti lolliks. Seetõttu ma soovitangi sulle tegelemist asjadega, millest mõistus üle käib. Jõudu tööle. Siim 21. jaanuar 2006, kell 07.41 (UTC)

Aga siiski on siin ka minu arvates miski terminoloogiline segadus... nimelt geotermiline energia on (IMHO) maapinnast tulev soojushulk mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks ... (või siis sellest maa soojusvoost juba toodetud energia) /inglise keelses vikis on nendel teemadel rohkem kui üks artikkel/ - Ahsoous 21. jaanuar 2006, kell 08.45 (UTC)

Artiklist Vulkaan: Vulkaanide poolt maapinnale toodud Maa siseenergiat on hakatud kasutama elektri tootmiseks ja kütteks. Näiteks Islandil moodustab geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. Vaata ka: [1]. Seal on öeldud, et Heat flows constantly from its sources within the Earth to the surface. Global terrestrial heat flow is about 45 TW (1 TW = 10¹² Watts). --Lulu 21. jaanuar 2006, kell 09.57 (UTC)

W ei ole mitte energia vaid võimsuse ühik... aga soojusvoog ja energia on ise ka kaks eri asja... - Ahsoous 21. jaanuar 2006, kell 10.22 (UTC)

Lulu, mida sa mõtled sellega, et geotermiline energia tähendab Maa siseenergiat? Tahan täpselt aru saada selle lause väljatõstmise põhjustest, et mitte üksteisest mööda rääkida. Siim 22. jaanuar 2006, kell 19.20 (UTC)

Mis puutub Ahsoouse väitesse, et geotermililine energia on ainult elektrijaamades toodetud energia, siis see väide on pisut veider. Muidugi teab enamik inimesi vaid üht termini "geotermiline energia" tähendust, kuid see ei tähenda, et neid ei oleks rohkem. Terminit kasutatakse ka geoloogias. Artiklis "vulkaan" on räägitud geotermilisest energiast kui energiast, mis toodetakse elektrijaamades, artiklis Maa aga soojusvoost (mida mõõdetase vattides), mis on korrutatud Maa pindalaga ning sekundite arvuga ühes aastas. Tulemuseks on number, mis väljendab aasta jooksul Maa pinnale jõudnud energiahulka (mõõdetakse džaulides) ja nimetatakse seda samuti geotermiliseks energiaks. See on selle termini geoloogiline/geofüüsikaline tähendus. Loodan, et suutsin asja selgeks teha. Siim 22. jaanuar 2006, kell 19.20 (UTC)

vastuseks sulle... selle väite kohta... sa vastasid ise juba ära, selle, et seda võib mitmeti tõlgendada... ja eks seetõttu olegi inglise keeles vähemalt 3 artiklit... muidugi on veel ka see, et kuidas seda sõna ikkagi täpselt eesti keeles kasutatakse kas geotermiline või geotermaalne - äkki on veel siin miskid nüansivahed? ... - Ahsoous 22. jaanuar 2006, kell 19.34 (UTC)

Sõnade "geotermiline" ja "geotermaalne" erinevuse üle olen isegi mõtisklenud, aga ma ei ole aru saanud, et siin mingit vahet oleks. Eesti keeles on terminoloogiaga üldse asjad pahasti. Termineid tõlgitakse teistest keeltest, varem vene ja nüüd inglise keelest ning ilmselt on sõna geothermal eesti keelde kahte moodi hakatud tõlkima. Geoloogias öeldakse tavaliselt "geotermiline". Siim 22. jaanuar 2006, kell 19.46 (UTC)

mida arvasid muistsed eestlased maakera kuju kohta??? milline nende ettekujutus oli???

Lõik Maast ja Kuust kui osasüsteemist läks nüüd pöörlemise alajaotusse. Minu meelest ta sinna hästi ei sobi. Pigem peaks see minema tiirlemise alajaotusse. Ma tõstan ta sinna ümber, aga siis peaks mõtlema, kuidas sealse kaks lõiku koos ümber sõnastada. Andres 10. september 2006, kell 18:08 (UTC)

Veider, et Maa ja Kuu osasüsteem liigub ümber Päikese suurema kiirusega, kui Maa üksi. Kuna kiirusevahe on artiklis toodud andmete järgi üsna suur, ümardatult 1 km/h, peaks Kuu osasüsteemi tiirlemisorbiidil Maast kõvasti ette jõudma juba suhteliselt lühikese ajavahemikuga. - 217.159.177.10 31. august 2008, kell 11.32 (UTC)

See on tõesti veider. Oletan, et tegu on ümardamisel tekkinud artefaktiga. Andres 31. august 2008, kell 12:01 (UTC)

Tegelikult ei tohiks olla põhjust Maa ja Kuu osasüsteemi tiirlemiskiiruse eraldi välja toomiseks, sest see ei saa oluliselt erineda Maa tiirlemiskiirusest. Kui on soov näidata Maa tiirlemiskiirust ka km/s, võiks seda teha samas kohas, kus on Maa tiirlemiskiirus km/h (loomulikult sellise täpsusega, et matemaatikareeglite järgi ümardades need tulemused kokku langeksid). - 217.159.177.10 31. august 2008, kell 13.25 (UTC)

Nõus. Kas Sa teeksid palun ise teksti korda? Andres 31. august 2008, kell 13:28 (UTC)

Päikesesüsteem

Kas mitte esimeses lauses ei peaks päikesesüsteem olema suure algustähega ? --Dj Capricorn 2. jaanuar 2008, kell 11:14 (UTC)

Muudatused

Eelmine kasutaja tegi küsitava muudatuse: õuna, kartuli ja pirniga (võrreldud), pirn on küll kahtlane ? --Dj Capricorn 23. jaanuar 2008, kell 15:07 (UTC)

Võtsin pirni välja. Andres 26. jaanuar 2008, kell 08:06 (UTC)

See puuviljade loetelu ei ole minu arvates üldse kohane. Kõige enam sarnaneb Maa kerale, sellest ka "maakera". Vaata ka artikli juures olevat pilti. Maa lapikuse rõhutamine on minu arvates üle tähtsustatud, sest tegelikkuses on ekvatoriaalraadiuse ja polaarrraadiuse vahe Maa suurust arvestades üsna tühine. 217.159.177.10 27. november 2008, kell 08:26 (UTC)

Selle puuviljade loetelu saab lisada kõikide taevakehade artiklisse, sest praktiliselt kõik on ümmargused ja näevad kaugelt välja nagu tomatid jms. Alts 1. mai 2011, kell 21:39 (EEST)[vasta]

Ajalugu

Ma ei leia linki planeedi ajaloole, nendele eelajaloolistele ookeanidele ja mandritele... Kas ma ei peagi leidma? avjoska 30. juuni 2008, kell 17:41 (UTC)

Artiklit tuleb täiendada. Andres 30. juuni 2008, kell 17:52 (UTC)

Temperatuur

Väide, et kõrgeim (Maa pinnal) registreeritud temperatuur on 58° C ja madalaim registreeritud temperatuur on –89,6° C ei saa olla tõsi. Näiteks tegutsevate vulkaanide kraatrites võib temperatuur olla märksa kõrgem. Ilmselt on lausega mõeldud süstemaatilistel ilmavaatlustel registreeritud temperatuure.

217.159.177.10 04. september 2008, kell 06:37 (UTC)

Jah, seda on ilmselt mõeldud. Kuidas paremini sõnastada? Andres 4. september 2008, kell 10:56 (UTC)

Elu

Väide "Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu." ei ole tõene. Kui me usume, et kosmoses Maa ümber tiirleb rahvusvaheline kosmosejaam, milles elavad seda mingiks perioodiks väisavad kosmonaudid, ei ole Maa ainuke koht, kus on elu. Ilmselt on tahetud öelda seda, et "Maa on ainuke planeet, kus inimkonnale teadaolevalt on elu.". 84.50.182.154 04. jaanuar 2009, kell 13:07 (UTC)

Hendrix, viisakas oleks teiste poolt arutelu lehel kirjutatud lauseid mitte oma suva järgi muuta! 84.50.182.154 04. jaanuar 2009, kell 15:15 (UTC)

põhjendamatu norimine. Teadaolevalt on ka Kuul elu eksisteerinud. Jänkid ju siiski käisid seal.--Hendrix 4. jaanuar 2009, kell 13:41 (UTC)

Pidasin silmas ka Kuud, kuid kuna seal ei ole püsivat asustust, ei hakanud seda mainima. Aga miks põhjendamatu? Kui on kirjas, et ainuke koht kus on elu, kuigi teame, et ei ole ainuke, siis võiks ju siiski artikli ära korrigeerida?84.50.182.154 04. jaanuar 2009, kell 13:07 (UTC)

Nõustun anonüümse kasutajaga. Üks võimalus oleks öelda, et maa on ainuke teadaolev koht kus asub püsiv elu.--WooteleF 4. jaanuar 2009, kell 13:52 (UTC)

elu ju ongi püsiv nähtus. Ja seega sobib Maa täiesti--Hendrix 4. jaanuar 2009, kell 13:57 (UTC)

Kõige lihtsam on muuta sõnastust, et Maa on ainuke teadaolev taevakeha, kus on elu. Minu meelest ISS ja Apollo meeskonnad ei lähe nii ehk teisiti arvesse, sest nad ei saaks iseseisvalt hakkama. Pole Maad, pole ka neid. Elust väljapool Maad saame rääkida alles siis, kui inimesed rajavad Kuule või Marsile Maast sõltumatu koloonia või kui me leiame elu mõnelt teiselt taevakehalt. Siim 4. jaanuar 2009, kell 14:02 (UTC)

minu arust on asi fundamentaalsem. Püsiv elu kohalikes tingimustes ja mis on arenenud välja kohalikest tingimustest. See, kui inimene läheb Jupiterile ja loob seal koloonia, ei tähenda veel, et Jupiteril elu oleks.--Hendrix 4. jaanuar 2009, kell 14:08 (UTC)

Miks mitte? Jupiterile küll vaevalt et minnakse, aga see-selleks. Siim 4. jaanuar 2009, kell 14:09 (UTC)

aga kas siis Kuul elu eksisteerib? Võttes arvesse Maalt pärit astronaute?--Hendrix 4. jaanuar 2009, kell 14:35 (UTC)

Ei eksisteeri. Seal pole ju praegu kedagi. Siim 4. jaanuar 2009, kell 14:36 (UTC)

seega oleme tagasi arutelu alguses - "Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu."--Hendrix 4. jaanuar 2009, kell 14:40 (UTC)

Ei saa aru, mis sa öelda tahad. Siim 4. jaanuar 2009, kell 14:51 (UTC)

Ma ei saa aru miks kosmosejaamad ei sobi. MIR-is leidus elu umbes 15-aastat. Oluline polegi vast see kas ta saab seal ise hakkama või ei saa. Oluline on see, et seal on elu.--WooteleF 4. jaanuar 2009, kell 15:19 (UTC)

Mina leian küll, et esitus peab olema nii täpne ja ühemõtteline kui võimalik. See, mis ühe jaoks on liigne pedantsus, on teise jaoks karjuva väärinfo parandamine. Andres 4. jaanuar 2009, kell 16:42 (UTC)

Ka kosmoseaparaate võib lugeda taevakehadeks, kuigi meil taevakeha on teisiti defineeritud. Ja "esineb" ei tähenda, et peab alati olema. Andres 4. jaanuar 2009, kell 16:43 (UTC)

Sõnal "laamtektoonika" kasutamine järjestikku eri tähendustes on häiriv. Andres 22. jaanuar 2009, kell 21:40 (UTC)

Artiklis Laamtektoonika on öeldud, et laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest, ja mingit muud tähendust seal ei ole. Ei ole ju tahetud öelda, et ainult Maal on selline õpetus. Andres 22. jaanuar 2009, kell 22:08 (UTC)

Jah, ma tean, et selline probleem on. Ilmselt tuleb artiklit täiendada, sest laamtektoonika all võidakse mitut asja mõista. Artikkel laamtektoonika on üldse üsna viletsas seisus. Siim 22. jaanuar 2009, kell 22:22 (UTC)

Samuti kasutatakse ladinakeele nimi Terra.

Ma ei ole kunagi kuulnud, et eesti keeles sellist nime oleks kasutatud. Soovitan selle lause välja jätta. Andres 1. mai 2011, kell 21:00 (EEST)[vasta]

Päikesesüsteemis viies aine tiheduse poolest

Viies mis? Taevakeha? Planeet? Andres 1. mai 2011, kell 21:06 (EEST)[vasta]

Keeletoimetamise käigus on tekkinud uusi vigu, mõnikord on ka sisu muudetud. Andres (arutelu) 10. oktoober 2013, kell 08:37 (EEST)[vasta]

Millegipärast infokastis ümbermõõtu ei näita. Andres (arutelu) 10. juuni 2019, kell 14:35 (EEST)[vasta]

Mallis puudus vastav väli. Pikne 10. juuni 2019, kell 16:56 (EEST)[vasta]