Trossö (laev)
 | |
| Teenistuskäik | |
|---|---|
 | |
| Nimi | HMS Trossö |
| Kasutaja | Rootsi merevägi |
| Ehitaja | Oy Laivateollisuus Ab, Turu, Soome |
| Vette lastud | 1984 |
| Üle antud | 1996 |
| Kasutusele võetud | 1998 |
| Laeva üldandmed | |
| Klass ja tüüp | Akademik Šuleikini klass |
| Veeväljasurve | 2140 tonni |
| Pikkus | 71,6 m |
| Laius | 12,8 m |
| Peamasinad | 2x diiselmootorit, 3000 hk |
| Kiirus | 14 sõlme |
| Meeskond |
34 ohvitseri 27 ajateenijat |
| Relvastus | kuulipildujad |
HMS Trossö on Soomes ehitatud endine Eesti NSV (1984. aastast Arnold Veimer) ja Eesti (1991. aastast Livonia) teaduslaev ja 1996. aastast Rootsi mereväele kuuluv abilaev.
Arnold Veimer
[muuda | muuda lähteteksti]1980. aastal tellis Nõukogude väliskaubandusorganisatsioon Sudoimport Turu laevatehaselt Oy Laivateollisuus Ab seeria teaduslaevu, millest esimene, Akademik Šuleikin, valmis 1982 ning järgnevad laevad 1983 ja 1984. Laev tehasenumbriga 355 erines eelnenuist nii kere värvi – teised olid valged – kui ka parema manööverdusvõime, külgväravate ja varustustaseme poolest.[1]
Teaduslaev ehitati Nõukogude Liidu teadusprogrammi "Maailmameri" täitmiseks 1984. aastal Soomes ja anti üle Eesti NSV Teaduste Akadeemia Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi bilanssi.[2] Laev sai endale akadeemik Arnold Veimeri järgi nime "Arnold Veimer". Seoses Arnold Veimeri ehitamisega süüdistati seadusrikkumises geofüüsik Ain Aitsamit, kes oli üks mereuuringuteks vajalike teaduslaevade Aju-Dagi (63,8 m, 1001,88 brt.) ja Arnold Veimeri taotlemise ning teadustööks rakendamise algataja ja eestvedaja, ent kohus mõistis ta õigeks ja 1986 ennistati ta tööle.
26. juunil 1984 väljus Arnold Veimer esimesele mereekspeditsioonile. Eesti Teaduste Akadeemia ekspeditsioonis Põhja-Atlandi ookeanil osalesid ka Olavi Kärner ja Uno Veismann.
1985. aasta ekspeditsioonis Põhja-Atlandi subtroopikas osalesid jaanuaris-veebruaris Kalju Eerme ja Ain Kallis, juunis Läänemerel Ain Kallis, R. Rõõm ja V. Randmets.
1986. ekspeditsioonis Atlandil jaanuarist aprillini osalesid Kärner, Kallis ja Randmets.
1987. ekspeditsioonis Atlandil jaanuarist aprillini osales Kärner, ekspeditsioonis suvel Läänemerele R. Graf, K. Eerme ja K. Kattai.
1988. ekspeditsioonis Atlandil jaanuarist aprillini osalesid Kärner ja Randmets, suvel Läänemerel R. Koppel ja U. Veismann.
"Livonia"
[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti taasiseseisvumise järel sai 1991. aastal laeva nimeks Livonia. Teadusasutuste ümberkorralduste tagajärjel kuulus "Livonia" alates 1992 Eesti Mereinstituudi bilanssi ja jäeti Miiduranna sadamasse kai äärde seisma. Hiljem ehitati laev ümber ökoturismilaevaks ja renditi Kanada polaarturismiettevõttele Marine Expeditions, mis korraldas reise turistidele Gröönimaalt Loodeväila ja Patagooniast Antarktikasse. Ligi 100 000 krooni maksnud reisidel osalesid peamiselt Ameerika pensionärid.
Livonia 61. reisil 21. jaanuaril 1996 seilas laev Marguerite'i lahele Antarktikasse. Sellega sai Livonia esimeseks Eesti lipu all olevaks laevaks, mis käinud nii kaugel lõunas. Laevaarst oli Tallinna Keskhaigla kardioloog Rein Vahisalu, kes uuris meeskonnaliikmete kohanemisvõimet ja stressitaluvust ning kirjutas reisist raamatu "Laevaarstina Antarktikas".[3]
Kuigi Piirivalveamet oli 1996. aastal taotlenud Livoniat riigiasutuste ühiskasutusse, milleks oleks keskkonnaministeeriumil tulnud see tasuta bilansist bilanssi üle anda, müüs Eesti keskkonnaministeerium välismaal korraldatud enampakkumisel 1996. aasta septembris väidetavalt võlgadesse sattunud Livonia 2,8 miljoni USA dollari eest Rootsi kuninglikule mereväele.[4][5][6] Saadud rahast osteti 18,4 miljoni krooni eest Hoiupanga Investeerimisfondi osakuid ja müüdi need hiljem kasuga maha, teenides nii 7,8 miljonit krooni.[7] Kasumist rahastati mitme keskkonnakaitselise objekti ehitust (Roiu aleviku reoveepuhastusseade), keskkonnakaitsepropagandat ja anti sponsorabi (Loona mõisa ehitus).[8]
Trossö
[muuda | muuda lähteteksti]
2003 laev moderniseeriti Falkenbergis ja asus teenima toetuslaevana 3. patrull-laevade flotillis (rootsi 3. sjöstridsflottiljen). Laeva nimeks sai Trossö. HMS Trossö pardanumber on A264, see kuulub 4. lahinguflotilli koosseisu Bergas[9].
2008. aasta novembris teatati laevade HMS Stockholm (K11), HMS Malmo (K12), HMS Visby (K31) ja HMS Trossö (A264) saatmisest Euroopa Liidu piraatlusvastase kampaania operatsioon Atalanta (EU NAVFOR) raames Aafrika idarannikule võitlusse Somaalia piraatidega.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ The Arnold Veimer – from Soviet research vessel to Swedish naval support. Shipgaz 2010, nr 5
- ↑ VIII Riigikogu Stenogramm: IV istungijärk 14. oktoober 1996
- ↑ Rein Vahisalu Laevaarstina Antarktises Õhtuleht, 16. aprill 1997
- ↑ Eesti müüs ainsa teaduslaeva. Eesti Päevaleht, 23. september 1996
- ↑ Ahto Järvik, Mereinstituudi direktor. Valed andmed Livonia kohta. Eesti Päevaleht 26. september 1996
- ↑ Kõik numbrid polnudki valed. Eesti Päevaleht 28. september 1996
- ↑ Keskkonnaministeerium mängis riigi rahaga Õhtuleht, 18. aprill 1998
- ↑ Minister Reiljanit ähvardab umbusaldus[alaline kõdulink] Postimees, 21. aprill 1998
- ↑ Pär-Henrik Sjöström. Specialist på forskningsfartyg. Sjöfartstidningen nr 4, 2021 (rootsi keeles)
Kirjandust
[muuda | muuda lähteteksti]- Rein Vahisalu "Laevaarstina Antarktikas". BNSi kirjastus, 1998, ISBN 9985883055
- Rein Vahisalu "Amundseni nimekiri: Eestlased Loodeväilas". Varrak, 2004, ISBN 9985308360
- Research vessel "Arnold Veimer". Turku, [1984?]
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- HMS Trossö (A264) foto
- Arnold Veimer Vessel Data (inglise keeles)
- European Research Vessels Infobase: Arnold Veimer (inglise keeles)
- World Navies Today – Trosso patrol craft tender (inglise keeles)
