Arnold Süvalep

Gori šarž Arnold Schulbachist (Arnold Süvalepast)

Arnold Paul Süvalep (kuni 1935. aastani Arnold Paul Schulbach; 18. aprill 1888 Avinurme vald, Tartumaa – 23. juuni 1968 Tallinn) oli Eesti poliitik, ajakirjanik, harrastusajaloolane.

Arnold-Paul Schulbach õppis 1898–1901 Narva Aleksandri kiriku algkoolis ja 1901–1905 Narva linnakoolis. Töötas 1906–1907 Narvas Põhja Tulekinnituse Seltsi kontoriametnikuna, siis 1907–1917 Narva Vastastikuse Krediitseltsi kontoriametnikuna, hiljem raamatupidajana ja asjaajajana.

1918. aastal oli A. Schulbach lühikest aega ajalehe Meie Elu toimetaja. Arnold Schulbach oliNarva toitluskomitee raamatupidaja ja novembrist 1918 Eesti Ajutise Valitsuse usaldusmees Narvas. Arnold Süvalep oli tegev Narva seltsides (Eesti Karskuse Seltsi Võitleja, Narva Kooliseltsi, Narva Rahvahariduse Seltsi, Vaeslaste Varjupaiga Seltsi Saron juhatuse liige jm). juhatuse liikmena ja näitejuhina, muude ametite seas oli ka Narva kooliseltsi esimees. Aastatel 1917 ja 1919 kuulus ta Narva linnavolikogusse ja hiljem Tallinna linnavolikogusse.

Arnold-Paul Schulbach võttis osa Vabadussõjast - Eesti merejõudude dessantroodus ja 1. jalaväepolgus ja valiti Asutava Kogu liikmeks. Arnold Schulbach oli Eesti Tööerakonna Narva osakonna üks asutajaist ja Eesti Tööerakonna keskkomitee sekretär. Kuulus Riigikogu I, III ja IV koosseisu, olles ühtlasi 1920–1921 töö-hoolekandeministri abi. Riigikokku valimise järel elas Tallinnas.

Arnold Schulbach töötas alates 1920. aastast pikka aega ajalehes Vaba Maa, 1921−1938 toimetuse liige.

Arnold Schulbach oli 1933. aastast Tallinna Ajaloo Seltsi asutajaliige ning hiljem juhatuse liige, osales ka seltsi artiklikogumike Vana Tallinn väljaandmisel. Oli ka Eesti Haridusliidu üks juhtivaid tegelasi ning Estonia Seltsi liige. 1936. aastal avaldas Arnold Süvalep Narva Ajaloo Seltsi toimetistes, Narva ajalugu kajastava „Narva ajaloo“ I köite.

Aastatel 1938–1940 oli Arnold Süvalep Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse inspektor ja pärast töötas 1947. aastani sotsiaalkindlustuse valdkonnas. 1947 ja 1949. aastatel töötas Raasiku Villa- ja Jahutööstuses raamatupidajana, 1948. aastast Töönduslike Artellide Kooperatsiooni Kindlustuskassas, aastatel 1950−1952 töötas Karinu ja Padise piiritusetehastes ning 1953−1959 NSV Liidu Kalatööstuse Ministeeriumi Sanitaarinspektsiooni Eesti osakonnas.

Arnold Süvalep suri 1968. aastal Tallinnas, ning on maetud Hiiu-Rahu kalmistule.

Isiklikku

Tema poeg oli näitleja ja lavastaja Kulno Süvalep, tütar oli kirjanik ja kirjanduskriitik Ine Viiding (1933–1990).

Teoseid ja publikatsioone

• Pühajõgi – eestlaste muinaspiir. Õitsituled: koguteos 1., 1922
• Ajutise riigirentniku seisukord. Võrumaa, 6. september 1922
• Eesti – asunik. Võrumaa, 1. märts 1923
• “1917–18 aasta Narvas”. Raamatus: Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt. I köide: revolutsioon ja okupatsioon 1917-1918, Eesti Ajakirjanikkude Liidu toimetusel K.-Ü. “Rahvaülikooli” kirjastus, Tallinn, 1927, lk 330–337.
• Arnold Schulbach, Daaniaegne Narwa, Narva Kirjastusühisus, 1931, 42 lk, ISBN 9789916194676. DIGARis
• Arnold Süvalep, Narva ajalugu. I, Taani- ja orduaeg, toimetaja Arnold Soom, Narva, 1936, Narva Ajaloo Seltsi toimetised nr 1, ISBN 9985801393. Tartu Ülikooli digiarhiivis ADA, ETERAs [1]
• Arnold Süvalep, Eesti iseseisvuse sünd. Ajalooline Ajakiri, 1938 nr. 3

Välislingid

• A. Süvalep 50-aastane. Inimene ilma tiitliteta., Rahvaleht, 16. aprill 1938, lk 8
• Süvalep, Arnold Paul. Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide. Akadeemilise Ajalooseltsi Toimetised X. Tartu, Tallinn: Kirjastus osaühing “Loodus”, 1940.
• Arnold Süvalep Eesti biograafilises andmebaasis ISIK