Aleksandr Sadovski

Aleksandr Ivanovitš Sadovski (vene keeles Александр Иванович Садовский; 6. detsember (vkj 24. november) 1859 Vitebsk, Venemaa – 26. detsember 1923 Praha) oli vene füüsik, kes tegutses Eestis.^[1]

Elulugu

Aleksandr Sadovski oli sõjaväelase poeg.^[2] Ta lõpetas Helsingis vene Aleksandri gümnaasiumi, 1881 Peterburi Ülikooli füüsika-matemaatikakandidaadi kraadiga ning kaitses 1894 samas füüsikamagistri kraadi. Doktoriväitekiri "Пондемоторные действия электромагнитных и световых волн на кристаллы" (Jurjev, 1899) jäi Peterburi Ülikoolis kaitsmata teooriat kinnitava eksperimentaalse materjali puudumise tõttu, kuid 18. detsembril 1917 (vkj) andis Peterburi Ülikool talle füüsikadoktori kraadi honoris causa.

1894–1900 oli Sadovski TÜ erakorraline füüsikaprofessor, 1900–17 füüsikaprofessori kohusetäitja, ühtlasi 1905 füüsika-matemaatika-teaduskonna dekaan, 1906–07 TÜ prorektor, 1911–15 ka TÜ üheaastaste keskkooliõpetajate ettevalmistuskursuste matemaatika-füüsika ja kosmograafia osakonna juhataja.^[1] 1915. aastast juhatas ta füüsika kateedrit Nikolai I nimelises mereakadeemias Peterburis, olles samaaegselt sõjalis-tööstusliku komitee kaastööline.^[viide?] 1917. aasta suvel lahkus ta Tartust^[1], 1919. aastast^[viide?] oli füüsikaprofessor Prahas vene ülikoolis.^[1]

Teadustöö

Varasemates töödes uuris Sadovski katseliselt naatriumi neeldumisjooni ja vismuti elektritakistust vahelduvvoolule magnetväljas, hilisemad teadustööd käsitlevad valguse interferentsi Newtoni rõngastes, 1894–99 uuris valguse mehaanilist toimet kristallidele ja tõestas 1897 teoreetiliselt, et kristallplaati läbiv ringpolariseeritud valgus annab teatavatel tingimustel plaadile pöördemomendi valguse levimissuuna kui telje suhtes (Sadovski efekt). Vastavate vahendite puudumise tõttu TÜ füüsikakabinetis ei õnnestunud seda tulemust katsetes vaadelda ja pärast väitekirja tagasilükkamist Peterburi Ülikoolis loobus ta sellealasest uurimistööst. Sadovski efekti olemasolu kinnitas katseliselt ja mõõtis selle suuruse ameerika füüsik R. A. Beth Princetoni Ülikoolis 1935. aastal. Kokku ilmus Sadovskil 12 teadustrükist.^[1]

Teoseid

К вопросу о сопротивлении висмута переменному току. // Ж Русс. Физ.-хим. об-ва 26 (1894)
Сообщение о пондеpoмоторных действиях электромагнитных и световых волн на кристаллы. // Ж. Pусс. Физ.-хим. об-ва 29 (1897)
Пондеpoмоторные действия электромагнитных и световых волн на кристаллы. // Уч. зап. Юрьевского ун-та 1 (1899)
Некоторые случаи нелокализованной интерференции. // Ж Русс. Физ.-хим. об-ва 37 (1905).

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
↑ [1] "TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918"

Kirjandus

Levitski, G. V. "Biografitšeskij slowarj professorov i prepodavatelei Imperatorskogo Jurjevskogo, bõvšego Derptskogo universiteta za sto let jego suštšestvovanii (1802–1902)" Jurjev, 1902–1903, lk 472
"Eesti entsüklopeedia" kd 8, lk 298
Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982, II kd, lk 261, 274, 322, 355, 356
"Meie kalender (100 aastat Tartu ülikooli füüsikaprofessori A. I. Sadovski sünnist)" // Eesti Loodus (1959) 6, lk 372
Mitt, A. "Ülevaade Tartu Ülikooli füüsikakateedri ajaloost" // "Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist" I. Tallinn, 1968, lk 211–221
Prüller, P. "Füüsika Tartu ülikoolis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul" // "Tartu ülikooli ajaloo küsimusi" VIII. Tartu, 1979, lk 3–35
Prüller, P. "Tartu ülikooli füüsikaprofessor A. Sadovski teadlasena ja õppejõuna" // "Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist" III. Tallinn, 1980, lk 77–97

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.

[ETBL-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

[2] [1] "TÜ õppejõud kuni 1918. Üliõpilased kuni 1918"

[1]

[2]