Abbassiidide kalifaat

	Abbassiidide kalifaat 750–1258
	Abassiidide must lipp
	Abbassiidide kalifaadi territoorium umbes 850
Valitsusvorm	kalifaat
Kaliif	As-Saffah (esimene, 750-754) ; Al-Musta'sim (viimane, 1242-1258)
Pealinn	Al-Kūfah (750–762) ; Bagdad (762–796, 809–836, 892–1258)
Religioon	Sunni islam
Riigikeeled	araabia
Peamised keeled	Aafrika romaani ; oguusi ; aramea ; armeenia ; berberi ; kopti ; gruusia ; kreeka ; kurdi ; pärsia
Rahaühik	dinaar (kuldmünt) ; dirhem (hõbemünt) ; fals (vaskmünt)
Umaijaadide kalifaat	Mongolite riik ; Fatimiidide kalifaat ; Mamlukite sultanaat ; Saffarite dünastia ; Aglabiidide dünastia

Abbassiidide kalifaat ehk Bagdadi kalifaat oli Abbassiidide dünastia poolt valitsetud Kalifaat 750–1258.

Abbassiidide valitsemisele tegi lõpu mongoli khaan Hulagu, kes aastal 1258 rüüstas Bagdadit.

Umaijaadide-vastase Abu Muslimi ülestõusu ajal võimu haaranud Abu'l-Abbas as-Saffah (750–754) rajas Abbassiidide dünastia ja Abbassiidide kalifaadi (nimetatud ka Bagdadi kalifaadiks, keskuse asukoha järgi). Abassiidid muutsid kalifaadi südamaaks Mesopotaamia, pealinnaks sai 762. aastal asutatud Bagdad.

Dünastia hiilgeaeg oli al-Mansuri (754–775), al-Mahdi (775–785), Hārūn ar-Rashīdi ja al-Mamuni (813–833) valitsemisaeg, siis oli Kalifaat maailma suurimaid ja arenenumaid riike. Abbassiidide aeg oli islami kultuuri ja teaduse õitseaeg. Riik oli arenenud riigihaldusaparaadiga: kaliifi kõrval olulisimaks riigiametnikuks oli vesiir, riik oli jagatud piirkondadeks, mida juhtisid asevalitsejad – emiirid. Kalifaadi õitseajaks oli 8. sajandi teine pool kuni 9. sajandi algus.

Abbassiidide kalifaat 9. sajandi alguses. "A School Atlas of English History" ed. by Samuel Rawson Gardiner

Kalifaadi alad piirnesid al-Rūm’i (Ida-Rooma keisririik, keda ikka roomlasteks kutsuti), ehk siis Bütsantsiga, lõunasse jäi tooraine ja orjade maa al-Sudān (mustade maa), põhjas asus türgi soost Kasaaride riik, kirdes türklaste, al-Turkumāni alad, kellega islami esimestel sajanditel vahetpidamata sõditi, kuid kellest alates 9. sajandist islami vastu võtnuna sai islamimaailma peamine sõjaline jõud. Idas asus paganatemaa al-Hind (India), mille lääneosa (Sind) islamiseeriti 12. sajandiks. Keskaegsete araabia geograafide andmetel kujutas põhja poole jääv ala endast maad nimega al-Rūs, mida asustasid slaavlased ja soome-ugri metsarahvad.

Moslemi invasioon Euroopasse

9. sajandil sooritasid Põhja-Aafrika saratseenid sõja- ja rüüsteretki Vahemere põhjarannikule, 902. aastal hõivasid araablased Taormina, Sitsiilias.

1038. aastaks olid moslemid vallutanud kogu Ees-Aasia koos Kaukaasia ja Anatooliaga.

Islami kuldajastu

9. sajandil oli kalifaadi pealinna Bagdadi, maailma ühe suurima linna elanike arv ulatus üle miljoni, linn oli oma hiilguse tipul, linnas asusid observatoorium ja tolle ajastu parimad haiglad ning tegeldi innukalt kreeka antiikautorite tõlkimisega araabia keelde. Linn oli rikkamaid maailmas. Abbassiidide aega peetakse islami kultuuriliseks kuldajastuks, mil islamimaailma arvukates kultuurikeskustes toimus tuhandete õpetlaste poolt antiigi, kristlike kultuuride, judaismi, Pärsia kultuuride, vähesemal määral ka islamieelse Egiptuse, India hinduistliku ja Kesk-Aasia budistliku ning teiste kohalike paganlike rahvaste kultuuripärandi kokkusulatamine nähtusteks nimetustega islamiaraabia kultuur ja islami tsivilisatsioon.

See oli islami tsivilisatsiooni sõjalise ja majandusliku võimsuse, vaimse uhkuse ning teaduslik-kultuuriliste väärtuste õitseaeg. Kalifaati kuulusid islamimaailma sellised regionaalsed keskused nagu Buhhaara, Samarkand, Kairo, Aleksandria ja Córdoba ning mitmed teised suurlinnad. Tolleaegne islamimaailm oli maailma kultuuriline tipp nii mahult kui ka sisult. Suur osa Bagdadi linnaelanikkonnast oli suuremal või vähemal määral kirjaoskaja; kirjaoskuse levikut soosis 8. sajandil islamimaailma Hiina kaudu levinud paberivalmistamise kunst.

Bagdadis oli 12. sajandil umbes sada raamatupoodi ja üle kümne avaliku raamatukogu; Córdoba kaliifi raamatukogus oli 10. sajandil väidetavalt ligikaudu 500 000 köidet. Bagdadis asus kuni rüüstamiseni mongolite poolt 1258. aastal paarkümmend ülikoolilaadset õppeasutust, kuulsaim neist 9. sajandi alguses rajatud Tarkuse maja (Bajt al-Hikma), mis kujutas endast akadeemiat, observatooriumi ja raamatukogu, kus toimus aktiivne antiikkultuuri taasavastamine ja edasiarendamine araabia keelde tõlkimise kaudu.

Eraldi ja väga mahuka valdkonna moodustab islami kultuuri kuldajastu klassikaline islamiaraabia kirjandus, luule ja keeleteadus, geograafia ning filosoofia, mille meistriteoste valdav osa loodi 9.–13. sajandil.

Islamimaailmas oli 12. sajandiks oma aja kohta väga kõrgelt arenenud teadusharud nagu meditsiin, loodusteadused ja matemaatika.

Pikemalt artiklis Islami kuldajastu

Bagdadi Abassiidid

Pikemalt artiklis Kaliifide loend#Abassiidid

Pärast Umaijaadide kukutamist ja hukkamist tõusis võimule Abassiidide dünastia ja pealinn viidi Bagdadi. Nende võimu ei tunnustanud aga Pürenee poolsaare araablased (keda valitsesid edasi Umaijaadidid) ning mõned Põhja-Aafrika asevalitsejad.

Abu al Abbas 750–754
Al-Mansur 754–775
Al-Mahdi 775–785
Al-Hadi 785–786
Hārūn ar-Rashīd 786–809
Al-Amin 809–813
Al-Ma'mūn 813–833
Al-Mu'tasim 833–842
Al-Wathiq 842–847
Al-Mutawakkil 847–861
Al-Muntasir 861–862
Al-Musta'in 862–866
Al-Mu'tazz 866–869
Al-Muhtadi 869–870
Al-Mu'tamid 870–892
Al-Mu'tadid 892–902
Al-Muktafi 902–908
Al-Muqtadir 908–932
Al-Qahir 932–934
Ar-Radi 934–940
Al-Muttaqi 940–944
Al-Mustakfi 944–946
Al-Muti 946–974
At-Ta'i 974–991
Al-Qadir 991–1031
Al-Qa'im 1031–1075
Al-Muqtadi 1075–1094
Al-Mustazhir 1094–1118
Al-Mustarshid 1118–1135
Ar-Rashid 1135–1136
Al-Muqtafi 1136–1160
Al-Mustanjid 1160–1170
Al-Mustadi 1170–1180
An-Nasir 1180–1225
Az-Zahir 1225–1226
Al-Mustansir 1226–1242
Al-Musta'sim 1242–1258 (viimane Bagdadi kaliif)

Vaata ka