Tallinna merelahing

See artikkel on 1790. aastal toimunud Tallinna merelahingust; teiste Tallinnas toimunud lahingute kohta vaata lehekülge Tallinna lahing.

---

Tallinna merelahing
Osa Vene-Rootsi sõjast (1788–1790)
Ivan Aivazovski maal (1846)
Toimumisaeg	13. mai (vkj 2. mai) 1790
Toimumiskoht	Tallinna reid
Tulemus	Venemaa võit
Osalised
Rootsi Venemaa Keisririik
Väejuhid või liidrid
Södermanlandi hertsog Prints Karl admiral parun Otto Henrik Nordenskjöld kontradmiral Vassili Tšitšagov
Jõudude suurus
Rootsi mereväe 22 liinilaeva: lipulaev "Tapperheten"/"Gustav III", "Prinz Carl”, ”Riksens-Ständer” jt. 4 fregatti: ”Ulla Fersen” jt. Venemaa Balti laevastiku Tallinna eskaadri 9 liinilaeva 2 fregatti
Kaotused
2 liinilaeva: "Prinz Carl”, ”Riksens-Ständer” 51 langenut 81 haavatut 250 vangistatut 8 langenut 27 haavatut

Tallinna merelahing oli Vene-Rootsi sõja ajal 13. mail 1790 toimunud merelahing, mille käigus Balti laevastik Vassili Tšitšagovi juhtimisel võitis Rootsi laevastikku.

Eellugu ja ettevalmistused

Sõjategevus Soome lahel, Johann Christoph Brotze kogust

Pärast seda, kui Rootsi oli sõlminud rahu Taaniga ning saanud subsiidiume Suurbritannialt ja Preisimaalt, valmistusid rootslased pealetungiks. Nad lootsid kiirete löökidega purustada Venemaa laevastiku Tallinnas, Haminas, Viiburis ja Kroonlinnas asuvad üksused. Seejärel kavatseti rünnata Peterburi. Kuid märtsis korraldatud rünnak Paldiskile, kuigi see oli edukas, sundis venelased ettevaatlikkusele. Sellegipoolest lootis Rootsi laevastik, mis sõitis mai algul Karlskronast välja, hävitada kogu Venemaa Balti laevastiku.

Rootsi laevastiku koosseisu kuulus 22 liinilaeva, 4 fregatti ja 4 väiksemat alust. Sellega olid rootslaste jõud venelaste omadest märgatavalt suuremad.

Admiral Vassili Tšitšagov sai rootslaste lähenemisest teada ja seadis oma käsutuses olevad laevad kolme ritta. Esimeses reas oli 10 liinilaeva ja 1 fregatt, teises 4 fregatti esimesse ritta jäetud tühimike kohal ja 1 suurtükilaev kummaski servas ning kolmandas reas 7 kaatrit. Eelväge juhatas viitseadmiral Aleksei Mussin-Puškin ja järelväge kontradmiral Pjotr Hanõkov.

Merelahingu skeem, Johann Christoph Brotze kogust

Lahingu käik

Rootsi staabiülema admirali Nordenskjöldi plaanide kohaselt pidid Rootsi laevad üksteise kiiluvees sõites ja vahetpidamata tulistades mööduma ankrus seisvatest Vene laevadest ja nad niimoodi hävitama. See plaan ebaõnnestus täielikult. Tugeva tuule ja ebatäpse sihtimise tõttu läks enamik laske märgist mööda, samal ajal Vene laevad, mis ankrus seisid, suutsid lasta märksa täpsemini. Kõige rohkem kannatasid need Rootsi laevad, mis tulid Vene laevadele lähemale ning käigu aeglustamiseks ja kreeni vähendamiseks heiskasid purjed. Vene laevade kogupaugud põhjustasid nende peelestikule ja taglasele suuri kahjustusi ning hulgaliselt inimohvreid. Rootsi lipulaev "Gustav III" hakkas ebaõnnestunud manöövrite tulemusel triivima Vene laevade suunas ja sattus kõigest 15 m kaugusele laevast "Rostislav", mis talle marulist tuld andis. Suurte raskustega suutis ta tule alt ära minna, kusjuures laev läks nii suurde kreeni, et pääses vaid seetõttu, et suurtükiohvitser käskis veetihedalt sulgeda tuulealused kahuriavad. 64 suurtükiga liinilaev "Prins Carl", mis sõitis rivis 15. kohal, sai nii tugevalt kahjustada, et kaotas juhitavuse ja pidi venelastele alistuma. Varsti pärast seda andis Rootsi laevastiku ülemjuhataja, kes jälgis lahingu käiku fregatilt "Ulla Fersen", käsu lahing lõpetada. Mitu Rootsi laeva lahingust osa võtta ei jõudnudki.

Rootsi kaotas veel 1744. aastal ehitatud 64 (74) suurtükiga liinilaeva "Riksens Ständer" (aastail 1744–1770 kandis nime "Konung Adolf Fredrik"), mis taganemisel Aegna lähedal põhja kinni jooksis. Kuna laeva ei õnnestunud halva ilma tõttu lahti saada, panid rootslased selle põlema ja meeskond lahkus paatidega.

Tulemused

Rootsi laevastik jäi Tallinna reidile laevu parandama kuni 25. maini, mil sai kuningalt käsu sõita Suursaare juurde.

Laeva "Riksens Ständer" ankur ja suurtükk tõsteti 29. septembril 1897 veest hüdrograafialaevaga "Sekstant" ja paigaldati samal aastal lahingu mälestusmärgina praeguse Tallinna Keskraamatukogu kõrval olevale haljasalale Estonia puiesteel.

Kirjandus

• Merelahing Tallinna reidil 1790. aastal Postimees, 9. detsember 2005
• Lahingust Tallinna Niguliste Koguduse kirikuraamatus 1790, TLA.31.1.62 lk. 325-335
• Suve Jaani (1777–1851) jutustus: "Luige Laus. Suwwe Jaani sõbradele", 1843. Teavik Tallinna merelahing E-kataloogis ESTER