1. kaardiväe tankiarmee
1. kaardiväe tankiarmee | |
---|---|
Embleem | |
Tegev |
Nõukogude Liit 1942–1991 Venemaa 1991–1999, 2014 |
Riik |
Nõukogude Liit Venemaa |
Kuuluvus | Lääne sõjaväeringkond |
Haru | Venemaa Föderatsiooni maaväed |
Liik | Soomusvägi |
Suurus | 500–800 tanki |
Lahingud | |
Autasud | Punalipu orden |
Ülemad | |
Praegune ülem | kindralleitnant Sergei Kisel |
Võtmeisikud |
Kirill Moskalenko Mihhail Katukov |
1. kaardiväe tankiarmee (vene keeles 1-я гвардейская танковая Краснознамённая армия) on Venemaa maaväe koosseisu kuuluv tankiväekoondis.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Üksuse ajalugu ulatub 1942. aasta juulis Nõukogude Liidu Punaarmee koosseisus moodustatud 1. tankiarmeeni, mis reformeeriti 1944. aasta jaanuaris 1. kaardiväe tankiarmeeks. Armee võitles toona marssal Mihhail Katukovi juhtimisel Teise maailmasõja idarindel Saksamaa vastu, osaledes näiteks Stalingradi lahingus, Kurski lahingus, Kamnjanetsi-Podilskõi kotis, Lvivi-Sandomierzi ja Vistula-Odra pealetungides ning viimaks ka Berliini lahingus. Pärast sõda paiknes armee Ida-Saksamaal osana sealsest Nõukogude Liidu väegrupist.
Pärast külma sõja lõppu ja sellest tingitud Nõukogude Liidu vägede väljaviimist paigutati armee ümber Smolenskisse ning saadeti 1999. aastal laiali.
Armee taasmoodustati 2014. aastal toimunud sõjaväereformi raames.[1]
2022. aasta sõjategevus
[muuda | muuda lähteteksti]Armee üksused osalesid 2022. aastal toimunud Harkivi lahingus.[2]
Koosseis
[muuda | muuda lähteteksti]- 2. motolaskurdiviis
- 4. tankidiviis
- 47. tankidiviis
- 27. ükskik motolaskurbrigaad
- 96. üksik luurebrigaad
- 112. kaardiväe raketibrigaad
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Россия негласно создала гвардейскую танковую армию BBC 02.06.2015 (vaadatud: 30.09.2022)
- ↑ Mason Clark, George Barros, and Kateryna Stepanenko. RUSSIA-UKRAINE WARNING UPDATE: INITIAL RUSSIAN OFFENSIVE CAMPAIGN ASSESSMENT 24.02.2022 (vaadatud: 17.09.2022)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. kaardiväe tankiarmee – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis