Dominioon

Kahesendine Kanada postmark 1898. aasta jõuluajast: Victoria krooni alla kuuluva Briti impeeriumi kaart koos motoga "Meie impeerium on ulatuslikum kui eales varem"

Dominioon oli osaliselt sõltumatu Briti impeeriumisse kuuluv riik (enamasti emamaa Suurbritannia endine koloonia).

Kanada kasutas dominiooniõigust 1867. aastast, Austraalia 1901. aastast ja Uus-Meremaa 1907. aastast.

Suurbritannia tunnistas 1923. aastal dominioonide õigust iseseisvale välispoliitikale. Aastal 1926 lisandus sellele Balfouri deklaratsioon, millega kuulutati dominioonid Ühendkuningriigiga staatuselt võrdseteks autonoomseteks riikideks, kuigi säilis Briti impeeriumi koosseis. See deklaratsioon sai seadusliku aluse Westminsteri statuudiga 1931. aastal, kuigi spetsiifiliselt viidati juba Briti Rahvaste Ühendusele. Dominioonide parlamendid muutusid Briti seadusandlikust kontrollist sõltumatuks ning võisid tühistada Briti seadused. Samuti ei saanud Suurbritannia parlament vastu võtta seadusi nende heakskiiduta. Teise maailmasõja vallandudes 1939. aastal kuulutasid dominioonid sõdu sõltumatuse alusel.

Dominioonidel oli oma parlament, valitsus ja kohtusüsteem.

Dominioonid

• Kanada (1867–1953)
• Austraalia (1901–1953)
• Uus-Meremaa (1907–1953)
• Newfoundlandi dominioon (1907–1949)
• Lõuna-Aafrika Liit (1910–1953)
• Iiri Vaba Riik (1922–1949)
• India (1947–1950)
• Pakistan (1947–1953)
• Tseilon (1948–1953)

Vaata ka

• Ühendkuningriik
• Briti impeerium
• Briti Rahvaste Ühendus

Kirjandus

• McIntyre, W. Donald (1977). The Commonwealth of Nations. University of Minnesota Press. ISBN 0-8166-0792-3.
• Rhodes, R.A.W.; Wanna, John; Weller, Patrick (2009). Comparing Westminster. Oxford University Press. ISBN 978-0-19-956349-4.
• Turpin, Colin; Tomkins, Adam (2007). British government and the constitution (6th ed.). Cambridge University Press. ISBN 978-0-521-69029-4.