Afrikaani keel

Afrikaani keel (Afrikaans)
Hääldus	[ɐfriˈkɑːns]
Kõneldakse	Lõuna-Aafrika vabariigis, Namiibias, Botswanas, Zimbabwes
Keelesugulus	Indoeuroopa keeled  germaani keeled   läänegermaani keeled    alamfrangi keeled     hollandi keel      aafrikaani keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Lõuna-Aafrika Vabariik
Keelehoole	Taalkommissie
Keelekoodid
ISO 639-1	af
ISO 639-2	afr
ISO 639-3	afr
Afrikaani keele koduse keelena kasutajate osatähtsus Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvastikus ██ 0–20% ██ 20–40% ██ 40–60% ██ 60–80% ██ 80–100%

Afrikaani keel (ka buuri keel, omanimetus Afrikaans) on hollandi keelest (17. sajandi uushollandi keelest) 17.–18. sajandil arenenud läänegermaani keel.

Afrikaani keel on üks Lõuna-Aafrika Vabariigi 11 ametlikust keelest. See sai seal ametlikuks keeleks 1925. aastal. Namiibias on see tunnustatud vähemuskeel ja lingua franca.

Inglise keel on Lõuna-Aafrika Vabariigis hakanud afrikaani keelt mitmest funktsioonist välja tõrjuma.

Keel kujunes pärast 1652. aastat välja hollandi kolonistide keelest oletatavasti eeskätt Lõuna-Hollandi provintsi, Zeelandi provintsi ja Utrechti provintsi murrete põhjal. Hollandi standardkeelega võrreldes on afrikaani keele morfoloogias toimunud suured ühtlustused ja lihtsustused.

Arvatakse, et seda on osalt põhjustanud kreoolistumine, sealhulgas malai keele mõjul.

Kirjakeel kujunes välja 1870. aastatest kirjanike algatusel (seni oli kirjakeelena kasutusel olnud hollandi keel). Koolis võeti see kasutusele 1914.

Levik

Afrikaani keele kõnelejate tihedus Lõuna-Aafrika Vabariigis

Afrikaani keelt kõneldakse peamiselt Lõuna-Aafrika Vabariigis (17,54 miljonit kõnelejat) ja Namiibias (220 000) ning peale selle teistes Lõuna-Aafrika riikides, sealhulgas Sambias (96 000), Svaasimaal (17 000) ja Botswanas (8000). Afrikaani keelt kõneldakse ka klassikalistes sisserändajate maades: Austraalias elab umbes 44 000 kõnelejat (2016), Kanadas 10 300 (2016), Hollandis 14 300 (2016), Uus-Meremaal 27 400 (2013), Suurbritannias 11 200 (2011) ja USAs umbes 23 000 kõnelejat (2015).

Lõuna-Aafrika Vabariigis on afrikaani keel 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 13,5% elanike emakeel. 2015. aasta andmetel on see 14,78% üle 15 aastaste elanike emakeel. Emakeelena kõnelejate arvu poolest on afrikaani keel Lõuna-Aafrika Vabariigi 11 ametliku keele seas riigis suulu keele ja koosa keele järel kolmandal kohal. Alates 1980. aastatest on afrikaani keele emakeelena kõnelejate seas mittevalgeid rohkem kui valgeid. 2011. rahvaloenduse andmetel oli nende seas värvilisi 50,2% (3,44 miljonit), valgeid 39,5% (2,71 miljonit), mustanahalisi 8,8% (0,60 miljonit), aasialasi (indialasi) 0,9% (0,06 miljonit) ja "muid" 0,6% (0,04 miljonit) (vt Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvastik). Afrikaani keel oli 6,86 miljoni elaniku emakeel.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel kõneles afrikaani keelt Lõuna-Aafrika Vabariigis emakeelena 61% valgetest ja 76% värvilistest. Mitu miljonit inimest valdab afrikaani keelt teise või kolmanda keelena. 2007. aasta hinnangutel olid afrikaani keele teise või kolmanda keelena kõnelejate arvud järgmised:

• valgeid 0,88 miljonit
• värvilisi 0,43 miljonit
• mustanahalisi 5,44 miljonit
• indialasi teadmata arv
• kokku 6,75 miljonit.

Afrikaani keele kui emakeele jaotus Namiibias (2011)

██ <1%

██ 1–5,99%

██ 6–10,99%

██ 11–20,99%

██ 21–30,99%

██ 31–49,99%

██ 50–75,99%

██ 76–90%

██ >90%

Afrikaani keeleruum jaguneb kolmeks suureks murdealaks. Suurim neist paikneb riigi lääneosas, hõlmates Lääne-Kapimaa provintsi ja Põhja-Kapimaa provintsi, kus muu hulgas nn Kapimaa värvilistest kõneleb 90% afrikaani keelt emakeelena. Suuruselt teisel murdealal (endise Transvaali provintsi ja Oranje Vaba Riigi alal ja Ida-Kapimaa provintsis) kõnelevad afrikaani keelt eelkõige valged; seal lisanduvad paljud mustanahalised teise keelena kõnelejad. Kolmas murdeala on Namiibias, kus see on umbes 220 000 inimese (10,4% elanike) emakeel ning rahvastikurühmade vaheline lingua franca (vaata ka Namiibia keelte loend).

Maailmas oskab afrikaani keelt umbes 16 kuni 22 miljonit inimest.

Ajalugu

17. sajandil alguse saanud isoleerituse tõttu algsest hollandi keeleruumist arenes uushollandi keelest omaette afrikaani keel, mida 20. sajandil sellisena täielikult tunnustati. Juba 1775. aastal ei kõnelnud enamik Kapimaa koloonia elanikke enam puhast hollandi keelt. Siiski jäi hollandi keel oma Euroopa normiga kuni 20. sajandi alguseni kirjakeeleks, mida koolis õpetati, sellal kui afrikaani keelt tarvitati pikka aega pigem suuliselt. Afrikaani keel erineb hollandi keelest uuenduste, peamiselt lihtsustuste tõttu morfoloogias ning laenude tõttu Aafrika keeltest ja inglise keelest.

Esimesed keelekontaktid ja omaette afrikaani keele teke

Aastal 1652 asutati Madalmaade Ida-India Kompanii ülesandel Kaplinn. Linna esimesed elanikud olid eelkõige ametnikud ja meresõitjad, kes elasid seal ainult ajutiselt ja kõnelesid puhast hollandi keelt. Alates Stellenboschi asutamisega 1679 hakkasid Madalmaade kodanikud süstemaatiliselt asustama Kaplinna ümbrust.

Kuni 1714. aastani said nn trekbuurid Kapimaa koloonia piiride ääres rendivaba karjamaad, mis võimaldas hollandi keele kiiret levikut sisemaale. Sel ajal oli asunikel tihe keelekontakt namadega. 1713. aasta rõugeepideemia tagajärjel astusid paljud namad hollandlaste teenistusse ja võtsid lõpuks üle nende keele. Kontakt namadega 18. sajandi alguses aitas kaasa hollandi keele fleksiooni lagunemisele Lõuna-Aafrikas.

17. sajandi lõpus ja kogu 18. sajandil küüditati Lõuna-Aafrikasse palju orjastatuid Kagu-Aasiast, kes kõnelesid malai keelt või portugali kreoolkeelt. Ka see, et nemad ei õppinud hollandi keelt päris ära, soodustas Lõuna-Aafrika hollandi keele fleksiooni taandumist ja grammatika lihtsustumist.

Konkurents inglise ja hollandi keelega ning areng riigikeeleks

Kakskeelne (afrikaani- ja ingliskeelne) silt Blyde jõe kanjoni juures

Afrikaani keele monument, keelemonument Lääne-Kapimaa provintsis Paarlis

Aastal 1806 läks Kapimaa koloonia üle Briti valdusse. Sest ajast saadik oli afrikaani keel pidevas konkurentsis inglise keelega, mis oli prestiižikam. Kontakt inglise keelega tõi kaasa hulga laene paljudes sõnavaravaldkondades.

Aastal 1875 asutati Paarlis selts Genootskap van Regte Afrikaners, mis taotles afrikaani keele tunnustamist omaette keelena. Alates 1876. aastast andis selts välja esimest afrikaanikeelset ajakirja Die Afrikaanse Patriot. Hollandi keelest sõltumatu sõnavara oli afrikaani keeles selleks ajaks juba ulatuslikuks muutunud ning välja olid antud esimesed afrikaanikeelsed raamatud, sealhulgas grammatikad ja sõnaraamatud.

Kui 31. mail 1910 rajati Lõuna-Aafrika Liit, said esialgu inglise ja hollandi keelest võrdväärsed ametikeeled. 8. mail 1925 seadustati, et nimetus "hollandi keel" käib ka afrikaani keele kohta; sellega oli afrikaani keel Lõuna-Aafrika Liidus hollandi ja inglise keele kõrval Lõuna-Aafrika Liidus tunnustatud. Lõuna-Aafrika Vabariigi põhiseadus (1961) kinnitas veel kord afrikaani ja hollandi keele staatust sünonüümsetena. Lõuna-Aafrika Vabariigi põhiseadus (1983) kuulutas, et afrikaani keele mõiste hõlmab hollandi keelt ehk afrikaani ja hollandi keel on identsed. Avalikus ruumis, seadusandluses, halduses ja hariduses kasutati tegelikult ainult inglis- ja afrikaanikeelseid, kuid mitte enam hollandikeelseid tekste. Kuni 1994. aastani olid afrikaani ja inglise keel Lõuna-Aafrika Vabariigi ainsad ametikeeled.

Aastal 1975 rajas valitsus Paarlisse, Kaplinnast umbes 50 km põhjas paiknevasse keeleseltsi asutamiskohta afrikaani keele tähtsust sümboliseeriva afrikaani keele monumendi.

Staatus apartheidi ajal ja tänapäeval

Apartheidi ajal oli kavas jätta 1976. aastast kõigile mustanahalistele ainsaks õppekeeleks. Seepeale puhkesid 16. juunil 1976 Sowetos õpilaste protestid (Soweto ülestõus), mis suruti maha. Valgete politseinike brutaalsuse sümboliks sai 12-aastase Hector Pietersoni surm.

Hiljemalt alates 1990. aastate algusest on mittevalgeid afrikaani keele kõnelejaid rohkem kui valgeid.

Õigekiri ja hääldus

Afrikaani keele õigekiri järgib hääldust rohkem kui hollandi keele õigekiri. Hollandi keeles ühtemoodi häälduvate tähtede g ja ch asemel kasutatakse afrikaani keeles ainult g-tähte. Siiski kirjutatakse diftongi [ɛĭ] vastavalt olenevalt etümoloogiast kas y või ei ning häälikut [f] kas v või f.

afrikaani	hollandi	eesti
gaan [xɑːn]	gaan [xaːn], [ɣaːn]	minema
nag [nax]	nacht [nɑxt]	öö
vry [frɛĭ]	vrij [frɛĭ]	vaba
beide [bɛĭdə]	beide [bɛĭdə]	mõlemad
vyf [fɛĭf]	vijf [fɛĭf]	viis (5)

Nagu hollandi keeleski, on pikkade vokaalide ja diftongide kirjutamisel oluline kinniste ja lahtiste silpide eristamine: rõhulises lahtises silbis saab vokaal olla ainult pikk ning seetõttu kirjutatakse see alati ühekordselt (va-der 'isa'), kinnises silbis kirjutatakse pikk vokaal alati kahekordselt (naam 'nimi') ja lühike vokaal alati ühekordselt (kat 'kass').

Tähekombinatsioonidele oe, eu, ie, ei, ui, ou vastavad lühikesed kuni keskpikad vokaalid ja neid ei kirjutata kahekordselt.

Kunagi ainult kvantitatiivne eristus (lühike – pikk) on vokaalipaaridel e – ee, o – oo ja u – uu häälikumuutuse tõttu muutunud kvalitatiivseks, mistõttu pika e, o ja u tähistamiseks on võetud kasutusele tähed ê, ô ja û.

Afrikaani keele hääldus on lihtne, sest õigekiri järgib suuresti hääldust. Väheste eranditega hääldatakse iga tähte ainult ühel viisil. Üks erand on helilised häälikud, mis silbi lõpus muutuvad heliliseks, ilma et see õigekirjas kajastuks, teine erand on täheühend -tjie deminutiivide lõpus, mida hääldatakse [ki].

Sõna esimene silp on reeglina rõhuline. Erandid on sõnad eesliidetega ver-, be-, ge-, ont-, her-, milles rõhk on teisel silbil.

Vokaalid

Rõhutus silbis esinevad ainult lühike vokaal. Kiires kõnes redutseerub see sageli [ə]-ks. Rõhulises lahtises silbis esineb ainult pikk vokaal, rõhulises kinnises silbis võib vokaal olla pikk või lühike.

Üksikvokaalid

vokaal	kinnises rõhulises silbis		lahtises rõhulises silbis
	lühike	pikk	pikk
[i], [iː]	diep [dip] 'sügav'	enne r-i: vier [fiːr] 'neli'	geskiedenis [xə'skiːdəˌnəs] 'ajalugu'
[y], [yː]	nuus [nys] 'uudised'	enne r-i: muur [myːr] 'müür'	mure ['myːrə] 'müürid'
[u], [uː]	boek [buk] 'raamat'	enne r-i: broer [bruːr] 'vend'	moeder ['muːdər] 'ema'
[ɛ], [ɛː]	net [nɛt] 'võrk'	enne r-i: werk [væːrk] 'töötama'	hê [hɛː] 'omama'
[ɛː]		enne täheühendeid rd, rs, rt : perd [pæːrt] 'hobune'
[œ], [œː]	vurk [fœrk] 'kahvel'		brûe ['brœːə] 'sild'
[ɔ], [ɔː]	bottel ['bɔtəl] 'pudel'		['mɔːrə] 'homme'
[a], [ɑː]	nat [nat] 'märg'	naam [nɑːm] 'nimi'	vader ['fɑːdər] 'isa'
[ə]	kind [kənt] 'laps'	wîe [vəːə] 'kiilud'

Diftongid

Hollandi ij, mida kirjutati ka kujul ÿ, on täielikult asendatud y-ga.

diftong	kinnises rõhulises silbis	lahtises rõhulises silbis
[ɪə] (nagu inglise sõnas fear)	peer [pɪər] 'pirn'	nege ['nɪəxə] 'üheksa'
[ʊə] (nagu lühike u + [ə]	hoor [hʊər] 'kuulma'	olie ['ʊəli] 'õli'
[ɛĭ] (nagu ay inglise sõnas may	vyf [fɛĭf] 'viis', steil [stɛĭl] 'järsk'	my [mɛĭ] 'minu', beide ['bɛĭdə] 'mõlemad'
[øə] (nagu pikk ö + [ə])	seun [søən] 'poiss'	meule ['møələ] 'veski'
[œŭ] (nagu o Briti inglise sõnas go)	oud [œŭt] 'vana'	blou [blœŭ] 'sinine'
[œĭ] (nagu prantsuse oeuil)	uit [œĭt] '-st; välja'	suiker ['sœĭkər] 'suhkur'

Täishäälikuühendid

täishäälikuühend	lahtises rõhulises silbis
[iu]	leeu [liu] 'lõvi'
[ui]	goeie [xuiə] 'hea' (täiendina)
[oːi]	nooi [noːi] 'tüdruk'
[aːi]	draai [draːi] 'pöörama'

Kaashäälikud

Tähed f, j, k, l, m, n, p, r, s ja t hääldatakse nagu eesti keeles. Häälik h on samasugune nagu eesti keeles, aga seda ei jäeta lause alguses ära. Tähti b ja d hääldatakse heliliselt nagu inglise keeles, välja arvatud sõna (või silbi) lõpus, kus need häälduvad nagu p ja t.

Hollandi keeles sagedasele tähele z, mida hääldatakse helilise z-na nagu inglise keeles, vastab afrikaani keeles enamasti s, mida hääldatakse nagu eesti keeles. Z-tähte kasutatakse ainult võõrsõnades ja pärisnimedes, nt Zambië 'Sambia'. Kuigi Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheline tähis on ZA, on afrikaanikeelses nimes Suid-Afrika kasutusel S.

kaashäälikutäht	positsioon	hääldus	näide
g	l-i või r-i ja e vahel	[g] (heliline g)	['bεrgə] 'mäed'
g	kõigis teistes positsioonides	[x] (h-taoliselt nagu ch saksa sõnas auch)	gaan [xɑːn] 'minema', berg [bεrx] 'mägi'
ŋ	silbi lõpus	[ŋ] (nagu inglise ng ja eesti n sõnas kangas)	kussing ['køsəŋ] 'padi'
r	igal pool	[r]	rekenaar ['rɪəkənɑːr] 'arvuti'
s	igal pool	[s]	kos [kɔs] 'kulu', siek [sik] 'haige' gesond [xə'sɔnt] 'terve'
sj	igal pool	[ʃ] (š)	Sjina ['ʃina] 'Hiina'
tj	igal pool	[c] (tj ja tš vahepealne)	bietjie ['bici] 'pisut', tjop [cɔp] 'kotlett'
v	igal pool	[f]	vry [frɛĭ] 'vaba'
w	tähtede d, k, s, t järel	[w] (nagu inglise w)	twee [twɪə] 'kaks', swem [swεm] 'ujuma'
w	kõigis teistes positsioonides	[v]	sewe ['sɪəvə] 'seitse'

Afrikaani keele grammatika

Erinevalt hollandi keelest on afrikaani keeles ainult üks määrav artikkel die. Tegusõnal ei ole pöördelõppe. Lihtmineviku vorm on ainult abitegusõnadel, teiste tegusõnade puhul kasutatakse selle asemel täisminevikku. Infinitiivi moodustab verbi tüvi. Mineviku kesksõna moodustamiseks lisatakse tüvele afiks ge-. Näiteks 'kirjutama' on hollandi keeles schrijven, afrikaani keeles skryf; 'ma kirjutan' hollandi keeles ik schrijf, afrikaani keeles ek skryf; 'ma kirjutasin' täisminevikus hollandi keeles ik heb geschreven, afrikaani keeles ek het geskryf. Tugevad kesksõnavormid on säilinud omadussõnadena.

Häälikusüsteem on enam-vähem samasugune nagu hollandi keeles, kuid afrikaani keeles puudub (välja arvatud võõrsõnades) heliline häälik, mida hollandi keeles märgib z-täht.

Afrikaani keeles on tekkinud kahekordne eitus: näiteks: hy het nie gekom nie ("ta ei tulnud mitte").

On ka säilinud arhailisi jooni, mis on hollandi keeles kadunud.

Ülevaade

Selles alajaotuses on esitatud rusikareeglid. Paljud erandid, millest allpool on juttu, on siin mainimata jäetud.

Grammatilist sugu ei ole. Loomade kohta, kelle puhul sugu ei ole tähtis, kasutatakse asesõna dit 'see' nagu asjade kohta.

Ei ole käändeid, kui mitte arvestada nelja sõna, mida kasutatakse ainult sihitise või kaudsihitisena või eessõna järel:

my 'mind, mulle, minu', jou 'sind, sulle, sinu', hom 'teda, talle, tema' (meessoost), haar 'teda, talle, tema' (naissoost)

Isikut märkivas kaudsihitises ja (eriti pärisnimede puhul) ka sihitises kasutatakse sageli eessõna vir:

Ek sien vir Sarie. 'Ma näen Sariet.'

Tagasõnale "poole" või "suunas" vastab sageli sõna toe, mida kasutatakse tagasõnataoliselt, kusjuures artikkel puudub:

Ek ry stad toe. 'Sõidan linna poole.'

Nimisõnad

		Afrikaani keeles	Näide
Määrav artikkel	alati	die	die man, die vrou, die kind 'mees, naine, laps'
Umbmäärane artikkel	alati	'n [ə]	'n man, 'n vrou, 'n kind 'mees, naine, laps'
Nimisõna mitmus	Täishäälikuga lõppevad nimisõnad Mitmesilbilised nimisõnad, milles rõhk ei ole viimasel silbil:	-s	voël – voëls 'lind – linnud'
	Teised nimisõnad	-e või -de / -te (*)	huis – huise 'maja – majad' konsep – konsepte 'mõiste – mõisted'
	Tähtsamad erandid	kind – kinders 'laps(ed)', skip – skepe 'laev(ad)', stad – stede 'linn(ad)', wa – waens 'vanker – vankrid'; 'auto(d)', brug – brûe 'sild – sillad', rug – rûe 'selg – seljad', dag – dae 'päev(ad)', oog – oë 'silm(ad)', vraag – vrae 'küsimus(ed)' pad – paaie 'tänav(ad)', blad – blaaie 'lehekülg – leheküljed' hoof – hoofde 'pea(d)', hemp – hemde 'särk – särgid' ja teised
Deminutiiv	nimisõnadel, mis lõpevad s-i, f-i, g, k või p-ga	liide -ie	huis – huisie 'maja – majake'
	andere	liide -(t)jie (**) (ja teised)	hoed – hoedjie 'kübar – kübarake', tuin – tuintjie 'aed – aiake'

• (*) Paljudel nimisõnadel on ainsuses sõnalõpu d või t kadunud, mitmuses aga mitte.
  Nende sõnade hulgas on ka need, mille lõpus on -is(t): turis – turiste 'turist – turistid'.
• (**) Liidet -tjie hääldatakse alati /ki/.

Afrikaanikeelne kirjandus

 Pikemalt artiklis Afrikaanikeelne kirjandus

Tuntumate afrikaanikeelsete kirjanike seas on André Brink ja Breyten Breytenbach.

Kirjandus

• Heinrich Meyer-Benfey. Die Sprache der Buren. Einleitung, Sprachlehre und Sprachproben, Fr. Wunder, Göttingen 1901.
• Rajend Mesthrie. Language and Social History. Studies in South African Sociolinguistics, 1. trükk, David Philip: Cape Town ZA 1995, ISBN 0-86486-280-6. Parandatud ja ajakohastatud trükk: Language in South Africa, Cambridge University Press, Cambridge 2002, ISBN 0-521-79105-7.